Põhikoolilõpetajatel läks matemaatikaeksam sel kevadel mitmel pool luhta, kuid küpsuskatsete üldtulemused polnud kummaski kooliastmes siiski ootamatud.
Matemaatikaeksam tõi põrumisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarvastu gümnaasiumi direktor Mai Talu nentis, et ei jäänud riigieksamite tulemustega rahule, kuid kesises saavutuses polnud ka midagi üllatavat.
«Tänavuste abiturientide õpitahe oli väike ja nende eesmärgid väiksed,» leidis ta.
Direktor toonitas, et eksamil toovad edu vaid järjepidev töö ja soov silmaringi avardada. «Küpsuskirjandi ülesehituse võib ju tunnis ära õppida, kuid kui pole üldteadmisi ja lugemust, jääb tulemus nõrgaks,» tõi ta näite.
Talu sõnul piirdusid paljud õpilased sooviga saada kätte vaid eksami sooritamiseks vajalikud miinimumpunktid. «Igal gümnaasiumi astujal tuleks väga hoolikalt läbi mõelda, miks ta siia tuleb ja mida temalt oodatakse,» lausus Talu. Ükski lõpetaja oma eksamitulemust ei apelleerinud.
Paremad punktid saadi geograafias, mida sooritasid üheteistkümnenda klassi õpilased. See oli inglise keele kõrval enim valitud aine.
Tarvastu gümnaasiumis kukkus põhikooli matemaatika lõpueksamil läbi kümme õpilast. «Praegu me alles analüüsime selle põhjusi ja teeme järeldusi,» rääkis direktor Mai Talu. «Oleme proovinud anda igale lapsele võimetekohast haridust ning tahame seda teha ka tulevikus.»
Kool enda koostatud järeleksamil allahindlust ei tee ning riigi etteantutest tunduvalt lihtsamaid ülesandeid sealt oodata ei tasu. Nii põrus kümnest läbikukkujast kolm paraku ka korduskatsel.
Tarvastu gümnaasiumi õppejuhataja ja matemaatikaõpetaja Kersti Vunderi sõnul ei tohiks sealse põhikooli matemaatikaeksami keskmine tulemus siiski kuigi palju erineda riigi keskmisest. Seisu aitasid tasakaalustada üheksa õpilast, kes said viie.
Kümmekond luhtujat oli ka Jakobsoni gümnaasiumi põhikooli matemaatikaeksamil. Direktor Eero Järvekülg ei osanud hinnata, kas tänavune eksam oli varasematest keerulisem või mitte. Ükski esmakatsel ebaõnnestunud sooritaja järeleksamil läbi ei kukkunud.
Sama kooli matemaatikaõpetaja Maila Visnapi sõnul olid eksamiülesanded tavapärased ja etteheiteid neile teha ei saanud. «Hinnet viis oli üsna raske teenida, ent hea või rahuldava tulemuse saamine oli enamikule jõukohane,» arvas ta.
Täpselt samasuguse hinnangu andis eksamile Kersti Vunder. Tema sõnul võis kohati ette tulla hoopis seda, et õpilased olid valmis keerulisemaks jõuprooviks ning sattusid ootamatult lihtsat mõttekäiku nõudvast ülesandest segadusse.
Gümnasistide riigieksamiga jäi Jakobsoni kooli juht rahule. «Täpset võrdlevat statistikat meil veel pole, kuid ootuspäraselt peaksid meie tulemused olema riigi keskmisest kõrgemad,» rääkis Järvekülg.
Kolmel korral õnnestus eksamil saada sada punkti, mis on maksimaalne tulemus. «Kokku oli meil ümardatult pool tuhat eksamisooritust ning nendest umbes kümme jäi alla 40 punkti,» oli direktor rahul.
Et õpilased ei pea apellatsioone esitama kooli kaudu, polnud tal ülevaadet, kui palju seda tehti. «Oletan, et mõni selline juhtum ikka on.»