Venelased ostavad suveniiriks keraamikat, sakslased kindaid

Viljandi turismiinfokeskuse konsultant Erge Hanschmidt nentis, et alates üle-eelmisest nädalast on keskus lahti seitse päeva nädalas, kuid turiste astub sinna tihedamalt sisse juba alates aprillikuust.

Ta rääkis, et mullu käidi turismiinfokeskuses suvehooajal 17 660 korda. Suurima osa klientidest moodustasid Eesti enda inimesed. Välisturiste oli enim Soomest, järgnesid sakslased, lätlased ja venelased.

«Nad kõik ootavad sõbralikku suhtumist, tunnet, et nad on teretulnud. Näiteks venelane ootab sooja ja emotsionaalset vastuvõttu, soomlane on sarnane eestlasega, selline põhjamaiselt kinnine,» märkis Erge Hanschmidt ning lisas, et grupituristid infokeskusesse üldjuhul ei jõua – nemad liiguvad koos giidiga ja neil on kogu reis juba planeeritud.

Venelastel ja lätlastel rahast kahju ei ole

Infokeskusse sisseastujad ostavad enamasti kaasa ka suveniire. Kõige menukamad on olnud postkaardid, aga hästi on läinud veel võtmehoidjad, külmkapimagnetid ja keraamika.

Selleski vallas on infokeskuse töötajad täheldanud erinevusi rahvuste vahel. «Venelased, lätlased ja teised idapoolsed rahvad ostavad palju keraamikat. Sakslane ei osta suveniire, vaid praktilisi asju, näiteks kindaid külmaks ajaks,» tõi Angela Aru näiteks.

Infokeskuse töötajatele on silma jäänud ka see, et venelased ja lätlased tahavad meelsasti raha kulutada. «Nad on selleks aja planeerinud ja alati ostavad midagi. Kusjuures see ei ole alati postkaart või magnet, vaid midagi väärtuslikku, mida alles hoida ja nautida,» kõneles Hanschmidt.

Küsimusele, mille kohta tahavad turistid kõige enam informatsiooni saada, vastas ta, et esimene küsimus on ikka, mida siin kandis vaadata ja huvitavat teha. Need, kel emakeelne reisiraamat ühes, uurivad täpsemalt toidupaikade ja ürituste kohta. Arhitektuurihuvilisi näiteks köidavad mõisad, nagu Olustvere ja Kõpu.

«Pärast, kui ollakse juba näinud rippsilda, veetorni ja lossivaremeid, tullakse tihti tagasi ning ostetakse neid paiku meenutama jäävaid suveniire. Paljud küsivad ka selle kohta, miks linnatänavatel suured maasikad on. Arvatakse, et tegemist on maasikakasvatuspiirkonnaga ning on meeldivalt üllatunud, kui saavad teada tegeliku põhjuse,» rääkis Hanschmidt.

Infot ei otsita ainult Viljandimaa kohta

Viljandi turismiinfokeskuses ei jagata teavet ainult meie linna ja maakonna, vaid kogu Eesti kohta. Näiteks käiakse pärimas, kuidas saaks veeta puhkust Võrumaal või saartel. Selle tarvis leidub keskuses hulk infomaterjali ja abiks on ka mitmesugused veebiportaalid.

Erge Hanschmidt tähendas, et kui soomlased, lätlased ja venelased tulevad Eestisse, sest oleme nende naabrid, siis sakslasi toovad siia rahu ja vaikus. «Nii kummaline, kui see kohalikele elanikele ka ei tundu, nad tulevad siia rahu ja vaikust nautima. Meile endale võib Viljandi näida unise väikelinnana, kuid nemad seda just otsima tulevadki, nendele on see eriline. Paljud on juba varem Eestis käinud ja külastanud Tallinna, nüüd tahavad nad avastada teisi linnu. Palju tahetakse minna ka Soomaale.»

Pärimisele, kas suve suur­üritused toovad siia tavalisest enam külalisi, vastas konsultant, et natukene tihedamini käib siis turiste küll.

Hanschmidti sõnutsi usaldab keskmine eestlane infokeskust ja tuleb sinna meeleldi. «Majutuse kohta, mulle tundub, on hakatud vähem küsima. Kas see tähendab, et ei peatuta enam siin kandis või siis on kasutatud teisi võimalusi või keskkondi, kus on tubli eeltöö reisi planeerides ära tehud ja öömaja juba leitud.»

Viiest menüüst leiab igaüks endale sobiva

Grand Hotel Viljandi vastuvõtujuht Krista Varm ütles, et kui talvel võõrustavad nad eelkõige äri- ja konverentsikliente, siis aprillis algab suvine turismiperiood, mis kestab septembri lõpuni. Selle aja jooksul peatub seal tuhandeid turiste. Gruppe on enim Soomest ja järgnevad sakslased. «Üksikkülastajaid on igast rahvusest ning ega ka ärikliendid Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist ja Leedust suvel ära kao.»

Eesti inimesed on Varmi sõnutsi suuremalt jaolt konverentsituristid. «Kui toimub firma koolitus, mis kestab kaks päeva, siis üks öö ollakse meie juures, samuti süüakse siin. Eesti puhkajate gruppe me üldiselt täheldanud ei ole.»

Hotelli raamatupidaja Linda Vaar tõi välja, et eelmisel suvehooajal peatus hotellis kokku 5204 turisti. Tänavu aprilli algusest eelmise nädalani oli Viljandi esindushotellis käinud 1330 kundet. «Jaanuar, veebruar ja märts on kõige vaiksemad kuud. Eelmise aasta jaanuaris oli 386, selle aasta jaanuaris 436 turisti,» märkis Vaar.

Seda, kas eri riikide turistidel on hotelliteenindusele erinevad nõudmised, Krista Varm täheldanud ei ole. Küll aga on erisugused nõudmised söögile. «Meil on viis erinevat menüüd ja sealt leiab endale sobiva igaüks. Neid saab ka omavahel kombineerida ning siiamaani ei ole probleeme olnud. Vahel harva tuleb ette, et ei leita sobivat, ja siis peakokk teeb.»

Enamasti peatub suvine turist Grand Hotel Viljandis üks-kaks ööd. «Suur osa Soome gruppe, kes alustavad Eesti ringreisi Tallinnast ning sõidavad siis Tartusse ja Pärnusse, teevad vahepeatuse ka Viljandis,» rääkis hotelli vastuvõtujuht.

Viljandi hansapäevad Grand Hoteli klientide arvu Varmi sõnul kasvatanud ei ole, küll aga on suur öömajanõudlus tuleval aastal siin teoks saavate rahvusvaheliste hansapäevade ajaks. Praeguseks on kõik kohad välja müüdud. Samuti on alati väga palju kliente pärimusmuusika festivali päevil.

Eestlane on soomlasest hinnatundlikum

Viljandi Centrumi hotelli juhataja Tiina Maisa nimetas suvehooaja klientide hulgaks umbes 2500 inimest. Rahvarohkeim on läbi aastate olnud juuli, kui hotellis peatub üle 500 inimese.

«Praegu, hooaja algul, juhivad võrdselt eestlased ja soomlased. Hooaja kokkuvõttes on tavaliselt üle poole külastajatest eestlased,» märkis ta.

«Soomlased soovivad üksikasjalikku infot linna kohta, lätlased ja eestlased on iseseisvamad. Kõiki huvitavad söögikohad ning meeleldi võetakse kuulda meie soovitusi,» kõneles Maisa ning lisas, et Eesti gruppe käib suvisel ajal vähem ja eestlased on erinevalt soomlastest ka üpris hinnatundlikud.