Läinud laupäeval peetud Heimtali käsitöölaadal tekitas kõige enam elevust Lossi gildi korraldatud kudumisvõistlus «Käi ja koo», millel esimest korda tegi kaasa mees. Ühtlasi andis ta võistlusele rahvusvahelise mõõtme.
Teatekudumisel tekitas elevust maailmarändur
21. mai 2014, 07:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inglismaalt Ross-on-Wye'st pärit Luke Adshead on maailmarändur, kes järgmiseks plaanib minna jalgsi Tallinnast Ateenasse. Kudumisvõistlusele sattus ta pooljuhuslikult. Vardaid hoidis ta käes esimest korda elus, kuid viie minutiga õnnestus tal kudumise põhitõed selgeks saada. Adsheadi võistkond sai viie neljaliikmelise võistkonna hulgas neljanda koha.
Võistluse võitis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tekstiili eriala vilistlaste naiskond koosseisus Marju Roosileht, Eleriin Press, Taive Sarnik ja Siret Männisalu.
Igal võistlejal tuli kududes läbida umbes saja meetri pikkune lõik. Ühe võistkonna kohta oli üks kudumistöö, mida siis vahetuses järgmisele võistlejale edasi anti. Kooti ringselt, viie 2 millimeetri jämeduse vardaga, kasutades sobivas jämeduses maavillast lõnga.
«Võistlust peame kolmandat aastat, aga sellise kudumise traditsioon ulatub väga kaugele,» rääkis üks võistluse korraldajaid Lüüli Kiik. «Ennemuistsel ajal, kui naistel oli veel rohkem tegemist kui tänapäeval, kasutasid nad iga hetke ära.» Tema sõnul ei läinud Kihnu naine õue ka, ilma et ei oleks kudunud.
«Tänapäeval on prouad seminaril ja istuvad nagu mehed, käed rüpes,» lausus teine võistluse korraldaja Made Uus. «Kui Vormsil naine istus niisama ja mingit näputööd ei teinud, siis öeldigi, et näe, see istub seal nagu mees.»
Uus rääkis, et käigu pealt ei saanud teha küll väga peene mustriga käsitööd, kuid argipäevaseks kasutamiseks mõeldud sokid ja kindad tulid kenasti välja. Näiteks Kihnust on säilinud palju fotosid, kus naine ühteaegu ajab lehma ja koob.
«Nii et kudumine oli täiesti argine tegevus. Meie üritame seda propageerida huumori kaudu, aga tegelikult on asjal sügav sisu,» toonitas Uus. «Mõte on ikka selles, et traditsiooniline töövõte kestma jääks.»
15. korda teoks saanud Heimtali laadal pakkusid oma toodangut alates värsketest hapukurkidest ja lõpetades sepa tehtud sirpidega kümned kauplejad.
«Laat sai omal ajal alguse Anu Raua ja Ene Lukka hullust ideest – tollal midagi sellist väga palju ei olnud,» ütles laada korraldaja Merle Puusepp. «Nüüd peetakse käsitöölaatu igal nädalavahetusel ja iga nurga taga ning minu meelest on see ainult rõõmustav.»