Kui Sakala reporter Siim Piirak möödunud sügisel kaitseväkke läks, leppisime kokku, et kui ta tööle tagasi tuleb, kirjutab ta oma kogemustest reportaaži. Minu ettekujutuses pidi sellest saama muhe ja seiklusi täis sissevaade ühe NATO riigi ajateenija argipäeva. Noh, mitte just «Švejki» analoog, aga igal juhul lõbus lugemine. Lugu, mis tänase Sakala kaheksandal ja üheksandal leheküljel vastu vaatab, pole kahjuks meelelahutuslik, vaid paneb hoopis tõsiselt järele mõtlema. Ent see on see, mida Siim kaitseväes olles koges.
Tellijale
Vaba mõte: Teiselt poolt kasarmumüüri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mul on väga kahju, et kaitseväe peastaap loobus oma kommentaaridest, sest artikkel olevat liiga hinnanguline. Reportaaž aga ongi hinnanguline ning see, kuidas üks või teine inimene muret läbi elab, erinev. Ropendav kõrge ohvitser, ekskremendi õhkulaskmine ja paraadi eel etendatud Potjomkini küla etüüdid on siiski faktid, mitte arvamused või tõlgendused. Sellise käitumise soosimine või sallimine nõrgendab noorte sõdurite kaitsetahet ja mõjub halvasti kaitseväe reputatsioonile.