Vaba mõte: Teiselt poolt kasarmumüüri

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui Sakala reporter Siim Piirak möödunud sügisel kaitseväkke läks, leppisime kokku, et kui ta tööle tagasi tuleb, kirjutab ta oma kogemustest reportaaži. Minu ettekujutuses pidi sellest saama muhe ja seiklusi täis sissevaade ühe NATO riigi ajateenija argipäeva. Noh, mitte just «Švejki» analoog, aga igal juhul lõbus lugemine. Lugu, mis tänase Sakala kaheksandal ja üheksandal leheküljel vastu vaatab, pole kahjuks meelelahutuslik, vaid paneb hoopis tõsiselt järele mõtlema. Ent see on see, mida Siim kaitseväes olles koges.

Mul on väga kahju, et kaitseväe peastaap loobus oma kommentaaridest, sest artikkel olevat liiga hinnanguline. Reportaaž aga ongi hinnanguline ning see, kuidas üks või teine inimene muret läbi elab, erinev. Ropendav kõrge ohvitser, ekskremendi õhkulaskmine ja paraadi eel etendatud Potjomkini küla etüüdid on siiski faktid, mitte arvamused või tõlgendused. Sellise käitumise soosimine või sallimine nõrgendab noorte sõdurite kaitsetahet ja mõjub halvasti kaitseväe reputatsioonile.

Praegu käib Lõuna-Eestis «Kevadtorm», Eesti suurim õppus, mis on ajateenijatele midagi lõpueksami sarnast. Eesti lõpetas ühe välismissiooni ja alustas teist. Ukraina kriis toob iga päev meie leheveergudele ja uudistesaadetesse käsitlusi Eesti julgeoleku olukorrast. Isegi kogenud kaitse- ja välispoliitika asjatundja Hannes Hanso tõdes Viljandis hiljutisel valimisdebatil esinedes, et konventsionaalne sõda pole temale enam päris uskumatu kujutluspilt. Mis siis veel rääkida tavalistest inimestest, kes ei tea, missugused on meid kaitsta lubanud NATO toimimisprintsiibid ja võimekus, kuid näevad väga hästi, mis sünnib Ukrainas. Paljud kardavad päris tõsimeeli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles