Alustanutest 30 protsenti ei jõudnudki tutipeole

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kuulsid Viljandi gümnaasiumi teise lendu kuuluvad kohanemise maailmameistrid viimast koolikella.
Eile kuulsid Viljandi gümnaasiumi teise lendu kuuluvad kohanemise maailmameistrid viimast koolikella. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandi gümnaasiumi teine lend, kes eile kuulas erksavärvilistes rõivastes viimast korda koolikella, on gümnaasiumihariduse omandamiseks saanud tunda vintsutusi.

Kõnekas on asjaolu, et 2011. aasta sügisel asus Viljandi kolme gümnaasiumi õppima 194 õpihimulist noort, ent neid, kes sihtasutuse Innove andmetel lähevad järgmisel kolmapäeval eesti keele riigieksamit tegema, on 136.

Võimete ülehindamine

Eile täpsustas kooli õppejuhataja Ingrid Kärmas, et eksamitele astub vastu siiski vaid 135 abiturienti. «Üks õpilane pidi kuu aega tagasi ära minema,» selgitas ta.

2012. aasta mais kirjutas Sakala sellest, et kümnenda klassi õpilastest 23 on välja langenud ning seda, kui palju neid võiks sügisel kooli jõuda, ei osanud toona keegi arvata. Koolijuhid nentisid vaid, et paljudel juhtudel on väljalangemise põhjuseks soovimatus õppida või oma võimete ülehindamine.

Sama aasta sügisel võttis värskelt alustanud riigigümnaasium teisele kursusele vastu 144 õpilast. Kärmase ütlemist mööda on raske öelda, mis põhjustas esimese aasta järel säärase kao, kuid üheks asjaoluks võis olla hirm uue kooli ees. Nii mõnigi oli mujale gümnaasiumi läinud.

2011. aasta algul valitses Viljandi hariduselus tohuvabohu. Ilmselt paljud tänavu lõpetavad noorukid üritasid end tolle aasta novembris mahutada pungil maavalitsuse saali, kus tutvustati uut kooli. Tookord veel kolme gümnaasiumi õpilastel polnud aimugi, kuidas nende koolitee järgmisel aastal jätkub. Lisapingeid külvas uus riiklik õppekava ja koolilõpetamise kord, millega tuli harjuda nii noortel kui õpetajatel.

Olgugi et 2011. aastal XII klassi alustanud abituriendid said võimaluse lõpetada senistes koolides, sest asendusruumidesse kolimine ja uued õpetajad oleksid lapsevanemate arvates ülearu lisapingeid tekitanud, siis järgmised, tänavu lõpetavad õppurid, viidi juba järgmisel õppeaastal Kaare kooli majja. Sealsetele tingimustele andis Jakobsoni kooli direktor Eero Järvekülg toona hindeks kolm miinus.

Järgmise aasta talvel, vaid kolm kuud pärast õppetöö algust, oli Sakala sunnitud kirjutama, kuidas oma majata koolipere pidi jooksma tundidesse Kaare, Paalalinna või spordikooli hoonesse. Logistikaga maadeldes tunnistas ka alati positiivne direktor Ülle Luisk, et söögivahetundidega oli raskusi.

Raskused tasuvad end

Õppurid leidsid, et kool oli ikkagi hästi alanud ja tagasihoidlikest olmetingimustest oli võimalik õppimisele keskendudes mööda vaadata. Direktor avaldas ka heameelt, et õpetajad olid lühikese ajaga hakanud ühte jalga astuma.

Eelmise aasta aprillis ütles kooli õppejuht Ingrid Kärmas linnavolikogu hariduskomisjoni ees, et teisest lennust oli olnud kolm väljalangejat. Juuni keskpaigas oli avalikkuses juttu sellest, kuidas noored olid suvekuul ametis üleminekueksamite ja järelevastamistega. Nii koolijuht kui õpilased leidsid, et selle põhjus peitus uue gümnaasiumi karmimates nõudmistes ja stressis, mille oli põhjustanud eri hoonetes õppimine.

Koolijuht ütles toona, et need raskused tasuvad end tulevikus ära ja nõudlikku taset hoitakse teadlikult.

Nii polegi imestada, et neljapäevases Sakalas eksamiaja algust kommenteerides ütles direktor, et praegused lõpetajad on saanud korraliku elukooli. «Selles lennus on kohanemise maailmameistrid,» märkis Luisk. Ka Kärmasel on selle lennu kohta öelda ainult positiivseid sõnu.

Mittelõpetajate seas oli neid, kes lahkusid kolimise, majanduslike või koduste põhjuste tõttu. Mõned läksid kutsekooli või mõnda teise gümnaasiumi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles