Mastaapne uurimisprojekt, mida Eesti teadlased metsise paremaks kaitseks läbi viivad, on jõudnud ettevalmistustöödelt metsa lindude sekka. Selle ühe osana pannakse metsistele selga raadiosaatjad ning esimesena sai moodsa vidina külge Soomaal elav emalind.
Projekti rahastava Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) pressiteate kohaselt koosneb Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu teadlaste kompleksuuring kolmest osast: telemeetriauuringust, kiskjauuringust ja taastamisuuringust. Teadusprojekti juhi Asko Lõhmuse sõnul tahetakse teada saada, miks metsiste arvukus Eestis hoolimata rangest kaitsest jätkuvalt langeb ning kuidas seda peatada või parandada.
«Eeldatavasti annab projekt ka laiema pildi metsisega samadel aladel elavatest haruldastest ja ohustatud liikidest,» lisas Lõhmus.
Telemeetriauuringu käigus märgistatakse metsisekuked ja -kanad raadiosaatjatega. «Lindude liikumisteede analüüs peab andma täpsemat infot selle kohta, millistes elupaikades metsised eri aastaaegadel paiknevad,» kirjeldas telemeetriauuringut läbi viiva ornitoloogiaühingu ekspert Ivar Ojaste. «Esimese metsisekana püüdsime kinni ja varustasime raadiosaatjaga vahetult enne munadepühi, 17. aprillil Soomaal.» Kokku loodetakse jälgimise alla võtta kuni 16 linnu liikumine.
Samaaegselt viivad Tartu Ülikooli teadlased läbi kiskjauuringut, millega kogutakse infot selle kohta, kas metssead ja kiskjad koonduvad metsiste elupaikade juurde ning mil moel nad neid reaalselt ohustavad. Uuringu käigus analüüsitakse metssea ja kiskjate väljaheiteid, et geenimaterjali põhjal teha kindlaks looma liik ja tema poolt söödud linnu liik.
Taastamisuuringu fookus on raiete ja kuivenduse mõju metsistele. See sisaldab eksperimenti, millega püütakse teadaolevaid mängupaiku ümbritsevate alade omadusi muuta ning kvaliteetseid elupaiku taastada. Uuritakse kolme tüüpi raiete ja veerežiimi taastamise kombinatsioone, et leida, milline taastamisviis – kui üldse – on neist metsise jaoks optimaalne. Raietöödega alustatakse selle aasta sügisel. Taastamisuuringut viivad ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased.
Metsis on Eesti üks suursugusemaid linde, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud hoolimata tõsiasjast, et lindude kaitse on range ja moodustatud on ulatuslikke kaitsealasid. Viimaste kogutud andmete põhjal on Eesti metsiseasurkonda jäänud 1100–1200 mängivat isaslindu. 1960-ndatega võrreldes on arvukuse langus enam kui viiekordne ja selle põhjal on prognoositud liigi hävimist Eestis juba käesoleva sajandi jooksul.
Uuring läheb RMK-le maksma 308 576 eurot. RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega 2008. aastal, mil kutsus kokku tippteadlastest koosneva teadusnõukogu ja asus rahastama säästvat metsandust ja looduskaitset toetavaid rakendusuuringuid. Aastateks 2008-2014 on teadustegevusele eraldatud 1,3 miljonit eurot, praeguseks on toetatud 11 uurimisprojekti.