Linnavalitsuse otsuse kohaselt peab viljandlanna Maria Maltsihina poeg eeloleval sügisel kooliteed alustama Männimäel, ehkki pere elab Kesklinna kooli kõrval.
Linnaametnike raske otsus pani vanemad protestima
10. aprill 2014, 07:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on täiesti absurdne! Kui poisiga koduaknast välja vaatame, jääb otse ette Kesklinna kool, aga õppima tuleb tal hakata teises linna otsas,» kirjeldas Maltsihina olukorda, mis on teda neil päevil vaat et ahastuse äärele viinud.
«Minu lapsele tehakse sõna otseses mõttes liiga. Ma ei kavatse sellega leppida ja olen valmis mis tahes kabineti uksele koputama, et seda muuta,» oli ema resoluutne.
Neist 117 perest, kes olid avaldanud soovi panna laps tänavu õppima Kesklinna kooli esimesse klassi, said 39 mõne päeva eest kirja, milles linnavalitsus teatas, et nende kohavalikut pole võimalik ruuminappuse tõttu rahuldada. Et samal ajal on Jakobsoni koolis piisav hulk koolikohti, suunatakse joone alla jäänud poisid ja tüdrukud sinna.
Register võeti aluseks
Otsuses, kes jääb Kesklinna kooli ukse taha, mängis kõige kaalukamat rolli lapse registrijärgne elukoht – mis on andmebaasis kirjas, see loeb. Just sissekirjutus sai ka Maria Maltsihina pojale saatuslikuks, sest paberite järgi on tema elukohaks korter Männimäel.
Ema arvates on sissekirjutust esiplaanile tõsta kohatu, sest kooliavalduse blanketil on spetsiaalne lahter, kuhu vanem saab oma lapse tegeliku elukoha märkida. «Kui minu kirjutatut ei arvestata ega usuta, siis miks seda üldse küsitakse,» päris ta pahaselt.
Muu hulgas valmistab Maltsihinale tuska teadmine, et üks tema poja lasteaiakaaslane on arvatud Kesklinna kooli nimekirja, ehkki tegelikult sõidutatakse teda iga päev linna sootuks Vastemõisast.
Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Tiivi Tiido märkis, et olukorras, kus tung Kesklinna kooli on tunduvalt suurem, kui õppeasutus rahuldada suudab, polnud ametnikel teist võimalust kui süda kõvaks teha ja registrist lähtudes rasked otsused langetada.
«Meie ei saa kuidagi kontrollida, kus keegi tegelikult elab. Seega peame lähtuma ikkagi seadusest ja linnavolikogu kehtestatud korrast, mille kohaselt tuleb avalikke ülesandeid täita rahvastikuregistri andmete põhjal,» selgitas Tiido.
Vähe mänguruumi
Juhataja tunnistas, et Maria Maltsihina pole sugugi ainus, kes on pärast eitava vastuse saamist raele pahameelt avaldanud. Seda, kui palju rahulolematuid täpselt on kogunenud, ei soostunud ta ütlema, sest eri inimestega on suhelnud eri ametnikud.
«Paneme tervikpildi kokku aprilli lõpuks ja vaatame siis kõik avaldused uuesti läbi. Kui ilmneb midagi sellist, mis muudab taotluste andmikku, või vabaneb mõni koht, oleme kindlasti valmis muudatusteks. Aga valdav osa otsuseid jääb samaks, sest Kesklinna kooli puhul pole mänguruumi,» selgitas Tiido.
Võimalus praegusi valikuid muuta võib avaneda siis, kui mõni pere otsustab Viljandist ära kolida, aga ka näiteks siis, kui nõustamiskomisjon soovitab mõnel esimesse klassi pürgival lapsel arengulise eripära tõttu veel üheks aastaks jääda lasteaeda või suunab ta sobivale õppekavale teise kooli.
Kesklinna koolis avatakse sel aastal kolm esimest klassi. Neljanda juurdetegemise on nii kool kui linnavalitsus välistanud, sest see tähendaks laste sundimist õhtupoolsesse vahetusse. Sellist lahendust ei kiida tavaliselt heaks ei pedagoogid ega lapsevanemad. Pealegi pole linnas tervikuna õppekohtade puudust.
Nagu Kesklinna kooli, pidi linn Jakobsoni kooli nimekirja tõstma ka mõned Paalalinna kooli pääsemist taotlenud lapsed, aga neid oli märksa vähem.
Et Jakobsoni koolil on Viljandi põhikoolidest suurim maja, on seal võimalik avada neli esimest klassi kokku 104 lapsega.