Vaenlased on varsti rohukõrrel ründamas

Neuroloog Aili Orula peab vaktsineerimist väga tähtsaks, sest see on ainus võimalus end ohtliku kesknärvisüsteemi nakkuse eest kaitsta. Kui praegu vaktsineerida, jõuab immuunsus puukide liikumise ajaks välja kujuneda. Puugid muutuvad aktiivseks, kui maapinna temperatuur on pidevalt viis kuni seitse kraadi.

Ravi pole, vaktsiin kaitseb

«Puukentsefaliidi viirusele toimivat ravimit ei ole, me saame ravida ainult sümptomeid. Mõnel patsiendil on pikka aega väga halb olla ja ta palub, et annaksime talle tõhusamaid arstimeid, aga neid lihtsalt ei ole,» räägib arst.

Puukentsefaliiti nakatunul ilmnevad nädala-paari jooksul gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasvaludega. Enamasti kaovad need vaevused umbes nädalaga, aga kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada eri raskusega meningiiti või meningoentsefaliiti. Tekivad kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Enamik haigetest paraneb, kuid inimest võivad vaevama jääda mitmesugused jääknähud: tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired.

Aili Orula märgib, et talle meenub kõigi töötatud aastate peale vaid üks puukentsefaliidiga patsient, kel oli kaitsesüst tehtud. See inimene põdes haiguse kergelt läbi. Ülejäänud haigestunud on olnud vaktsineerimata ning mõnigi neist on rängalt põdenud ja kannatama jäänudki.

Puukentsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida perearsti juures. Lõpliku immuunsuse väljakujunemiseks tuleb teha kolm süsti ja neid hiljem viie aasta järel korrata. Eakamad inimesed peavad kordussüsti tegema iga kolme aasta tagant.

Ravi on, vaktsiini pole

Puugid levitavad ka teist nakkust, puukborrelioosi, mille vastu tõhusat ja ohutut vaktsiini alles otsitakse. Puukborrelioosile on õnneks ravi antibiootikumide näol olemas. See ei tohiks aga hiljaks jääda, sest muidu jõuab haigustekitaja organismi kahjustada.

Kõige tavalisem borreelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Võib juhtuda, et haigusnähud tekivad ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.

Mõlemat nakkust saab kindlaks teha verre tekkinud antikehade põhjal. Analüüsi ei ole mõtet teha kohe pärast puugiga kokkupuutumist, sest näiteks esmase puukborrelioosi haigestumise korral ilmuvad varased antikehad verre alles kolme-nelja nädala pärast, hilist tüüpi antikehad aga teisel või kolmandal kuul.

Pärast looduses käimist tuleks aga igal juhul veenduda, et kehale pole puuki sattunud.

Lisaks puukidele võib puukentsefaliiti ja -borrelioosi nakatuda ka haigestunud lehma või kitse pastöriseerimata piima juues, nii et kontrollimata toorpiima tuleb enne tarvitamist kindlasti kuumutada.