Viljandi elanike registrisse lisandub noori peresid, kus kasvav laps läheb sel sügisel kooli. Ekspertide hinnangul ei ole elukoha vahetamise põhjus suurem ranitsatoetus, vaid ihaldusväärne koolikoht.
Koolikoht kaalub ranitsatoetuse üles
25. märts 2014, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi elanike hulk on mõne nädala jooksul kasvanud eeskätt Viiratsi asula arvelt.
«Vaatasime just arvud üle ja viimastel päevadel on end linna kirjutanud seitse lapsevanemat koos lastega,» sõnas Viljandi vallavanem Ene Saar. «Tõenäoliselt peaksime tegema uuringu, miks ei taha vanemad panna last oma väiksesse ja mõnusasse kooli.»
Kolm korda suurema ranitsatoetuse jahtimisega ei saa laste liikumist seostada sellepärast, et toetust saavad vaid need lapsed, kes on koolimineku ajaks olnud Viljandi registris vähemalt ühe aasta. Seega jäävad praegused elukohamuutjad ilma nii valla kui linna rahast.
Iga-aastane lugu
Paljude aastate praktika on näidanud, et veebruaris ja märtsis hakkavad lapsevanemad end sisse kirjutama just Uueveski piirkonda. Nii loodavad nad lapsele tagada pääsu Kesklinna kooli, kuhu soovijaid on alati rohkem kui kohti.
Ka tänavu saab kool vastu võtta 78 õpilast, ehkki soovijaid on viimastel aastatel olnud rohkem. Selle aasta tahtjate hulka linnavalitsus eile ei avaldanud, sest sooviavalduste vastuvõtmine alles käib. Neid saab esitada märtsi viimase päevani. Koolikohtade jagamine algab linnavalitsuses aprillis ning otsustamises ei mängi mingit rolli see, millal laps on Viljandisse registreeritud.
Ene Saare hinnangul pole selline sissekirjutusega mängimine eetiline, kuid seadusega seda keelata ei saa. «Eks meil kõigil ole linnas keegi tuttav ja inimeste leidlikkusel pole piire,» sõnas ta.
Võitlus koolikoha pärast käib vaid Kesklinna koolis. Jakobsoni ja Paalalinna koolis on igal aastal kohti jagunud.
Kui kooliaasta on alanud, hakkavad lapsevanemad end koos lastega Viljandist taas välja kirjutama. «Siis tahavad lapsevanemad saada lastele tasuta ühistranspordiga sõitmise võimalust, aga selleks peab olema jälle valla kodanik,» selgitas Viljandi abilinnapea Ardo Agasild.
Seda, et elukohta vahetaks keegi suurema ranitsatoetuse saamiseks, ei uskunud Agasild ega Saar. «Selliste ühekordsete toetuste pärast üldjuhul ei mängita,» sõnas Agasild.
Ranitsatoetus kui kingitus
Kooliminekutoetust peavad nii Viljandi linna kui valla juhid sümboolseks kingituseks.
See erineb kahes omavalitsuses sel sügisel kolm korda. Hiljuti kinnitas Viljandi vald ranitsatoetuse suuruseks 32 eurot, mis on peaaegu saja euro võrra väiksem summa, kui oli endises Viiratsi vallas. Ene Saare sõnul on see toetus lihtsalt väike kingitus kõigile esimesse klassi minejatele. Rahalises hädas olevatele lapsevanematele maksab vald toetust juurde, kuid teeb seda nende tegeliku vajaduse järgi.
Ka Viljandi linnavolikogu juhi Randel Läntsi sõnul on ranitsatoetus lapsele ja tema vanematele kingitus, millega linnajuhid tahavad meeles pidada tähtsat sammu lapse elus. Neljapäeval koguneval istungil hakkab volikogu arutama toetuse suurendamist 65 eurolt 100-le.
«Ei, linna rahaline seis pole kardinaalselt paranenud,» kommenteeris Länts toetuse maksmise määruses olevat lauset, et 65-eurost toetust võib suurendada juhul, kui linnaeelarve seis seda lubab. «Aga see näitab tänase koalitsiooni eelistusi.»
Eelmise sügise andmetel peaks tänavu Viljandis kooliteed alustama 210 last ning neile toetuse maksmiseks kuluks 21 000 eurot.
Kooliminekutoetust pole Viljandimaal kehtestatud vaid Kõpu vallas, kus iga laps saab 1. septembril vallalt tasuta õppevahendid ning rahamaksmine otsustatakse iga pere vajaduse järgi. Kolga-Jaani vald on ranitsatoetuse suuruseks kuulutanud 64 eurot, kuid lisanud klausli, et võimaluse korral võib summat suurendada. Mullu maksti igale lapsele 80 eurot ning sama summa on kavas anda ka tänavu.