Kohvipaksu pealt ennustamine ehk Kuhu suunduvad põhikoolilõpetajad?

Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Rein Schihalejevi sõnul õpib maakonna koolides üheksandas klassis veebruarikuu andmetel 458 õpilast. Neist 184 käib kolmes Viljandi põhikoolis, Jakobsoni, Kesklinna ja Paalalinna koolis.

Nemad on kõige tõenäolisem seltskond, kes jätkab oma haridusteed Viljandi gümnaasiumis. Nagu ütles selle direktor Ülle Luisk, arvestatakse seal eelmise aasta kogemuse põhjal umbes 180 sisseastujaga.

«Kitzbergi gümnaasiumis Karksi-Nuias jääb ilmselt suurem osa oma kooli ja Tarvastus samamoodi,» arvas Rein Schihalejev.

Kuhu aga võiksid kandideerida Viljandi valla väiksemate koolide õpilased?

«Ju nad Viljandi poole, keskele, tulevad,» märkis Schihalejev. «Kel aga eeldusi on, proovivad kindlasti ka Tartusse Hugo Treffneri või Miina Härma gümnaasiumi sisse saada.»

Kutsehariduse kasuks otsustajaid on Schihalejevi sõnade kohaselt endiselt vähem kui gümnaasiumi pürgijaid. Suundumus elukutsevalikut edasi lükata ja proovida ikkagi gümnaasiumiharidust saada on tema hinnangul väga raske muutuma.

Schihalejev viitas ministeeriumile, kus on öeldud, et gümnaasiumi võiks minna vähem kui 50 protsenti põhikooli lõpetanutest. «Oleme sinnapoole teel, aga praegu pürgib kindlasti veel üle poole õpilastest gümnaasiumi,» nentis ta.

Viljandi gümnaasiumi sisseastu­mis­eksamile hakati soovijaid registreerima eelmise nädala esmaspäeval. Eksam leiab aset 26. aprillil koolimajas. Direktor Ülle Luisk selgitas, et selle kaks osa on kõikidele kandidaatidele ühesugused, üks sõltub aga valitavast õppesuunast.

«Julgen arvata, et need, keda katsete põhjal vähegi Viljandi gümnaasiumi vastu võtta saab, ka võetakse,» lausus Rein Schihalejev. «Kui aga õpilane testi ikka minimaalseltki ära ei tee, siis... Kindlasti on selline kontingent ka, kellel on soovunelm saada gümnaasiumi, aga kes samas ei ole kahjuks võimelised seal õppima.»

Suure-Jaani gümnaasiumis õpib potentsiaalseid gümnaasiumi astujaid praegu 23, Abja gümnaasiumis 16, Kitzbergi gümnaasiumis 30 ja Tarvastu gümnaasiumis 31.

Võhmas sel aastal enam gümnaasiumiossa õpilasi vastu ei võeta – see otsus tehti Rein Schihalejevi sõnul juba paar aastat tagasi.

Seda, kui kaugel on aeg, mil kõik maakonna gümnaasiumid peale Viljandi gümnaasiumi kinni pannakse, ei osanud ta öelda. «See on puhtalt omavalitsuste otsustada, rahastamismudelid panevad oma piirid ette. Need on riigi mõistes ikkagi väikesed gümnaasiumid ja omavalitsused peavad sel juhul nende hoidmiseks lisaraha leidma.»

Suure-Jaani kool elab muutuste tuules hästi

Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam ütles, et valla hariduselu muudatuste tuules on nende koolis huvitav seis. «Me planeerime uue, spordisuuna luua. Ärimehed on õla alla pannud, vald on hakanud seda ideed toetama,» rääkis ta entusiastlikult.

Sadam arvestab umbes 30 gümnaasiumi astujaga. «Kui saame alustada riigikaitse suuna asemel spordisuunaga, tuleb väidetavalt palju õpilasi planeeritule juurde.»

Sadama jutu järgi on Suure-Jaani kooli igal aastal õpilasi tulnud ka Viljandist, samuti Järvamaalt Imaverest. «Praegu on isegi Kõpust üks neiu helistanud, et sooviks tulla.»

Nii et väike konkurents kandidaatide vahel Suure-Jaani gümnaasiumis tekib, päris avasüli kõiki vastu ei võeta. «Meil on test ja vestlus ning nende alusel siis vaatame,» lausus Sadam.

Suure-Jaanis põhikooli lõpetanutest on haridusteed kuskil mujal jätkanud umbes 30 protsenti.

Abja gümnaasium loodab sisekaitse erialale

Abja gümnaasiumi direktori Sirje Renteri sõnul on nende kooli gümnaasiumisse õppima oodata umbkaudu 20 noort.

«Ma ei oska praegu öelda, kui paljud meie õpilastest siia jäävad – ei ole sellega veel põhjalikult tegelnud. Aga kindlasti loodame, et enamik jääb meile,» tähendas ta.

Renter usub, et sisekaitse eriala võib nende koolis olla see, mis köidab õpilasi ka väljastpoolt. «Lahtiste uste päeval veebruaris käisid siin Mõisaküla noored. Kolm poissi arvasid, et nad äkki tulevad meile õppima.»

Lisaks on direktor saanud paar meili, milles on küsitud Abja gümnaasiumis õppimise võimaluse kohta.

Suurt konkurentsi selles koolis ilmselt ei teki. «Hinded põhikooli tunnistusel peavad olema rahuldavad. Kahtedega ei ole me sisse võtnud,» märkis Renter ning lisas, et praegu on juttu olnud kahest Abja gümnaasiumis põhikooli lõpetavast õpilasest, kes võivad otsustada oma haridusteed kuskil mujal jätkata.

Karksi-Nuias on gümnaasium elujõuline

August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi direktor Jaak Israel prognoosis, et tänavu astub selle kooli gümnaasiumi 20–25 noort. «Need, kes on meilt tulemas, pluss üks-kaks kuskilt mujalt, Hallistest või Tõrvast näiteks. Ülejäänud meie õpilased lähevad kutseõppesse, mõni üksik ka mujale, näiteks Tartusse,» kõneles ta.

Kitzbergi kooli viimase kolme aasta statistika näitab Israeli sõnul, et 70 protsenti põhikooli lõpetanutest jätkab sealsamas, üks-kaks õpilast läheb gümnaasiumi kas Tartusse või Viljandisse ja ülejäänud valivad kutseõppe. «Üle-eelmisel aastal läks üks Viljandi gümnaasiumi, eelmisel aastal ei läinud ühtegi,» märkis ta.

Sisseastumiseksameid Kitzbergi gümnaasiumis ei ole. Vastu võetakse õpilased, kelle keskmine hinne on vähemalt 3,3.

«Kui tuleb 18, siis tuleb – midagi teha pole. Põhiline põhjus on ikkagi see, et elukohad vahetuvad,» lisas Israel ning avaldas veendumust, et Karksi-Nuia kooli gümnaasiumiosa on elujõuline veel vähemalt viis aastat.

Tarvastu kooli pääseb keskmise hindega 3,7

Tarvastu gümnaasiumi direktor Ene Savi nentis, et see kool arvestab tänavu 19–20 gümnaasiumi astujaga. Vastu võetakse kõik, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,7. «Kui jääb alla selle piiri, tuleb vestlus ja vaatame ka eksamitulemusi,» selgitas Savi.

Ta ei osanud pakkuda, kui paljud praegusest 31 üheksandikust kutsekooli kasuks otsustavad, aga see arv võib jääda 10 kanti. «Osa läheb kindlasti ka mõne teise gümnaasiumi katsetele, aga ennegi on olnud, et käivad seal ära ja lõpuks otsustavad ikka oma kooli kasuks. Kõik see on üks kohvipaksu pealt ennustamine.»

Neid, kes on senise haridustee läbinud mujal, tuleb Tarvastusse gümnaasiumi direktori sõnul vähe. «Igal aastal võib neid üks-kaks olla,» lausus ta.