Täna tähistatakse ülemaailmset tarbijaõiguste päeva, mis sai alguse Ameerika Ühendriikide presidendi John Fitzgerald Kennedy 15. märtsil 1962. aastal peetud kõnest.
Kuulus president pani aluse tarbijate päevale
15. märts 2014, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti pressiteate kohaselt ütles Kennedy oma kõnes, et kõik inimesed on tarbijad ning nende huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Inimestele müüdavad tooted ei tohi tema sõnul olla ohtlikud ja tarbijatel peab olema valikuvõimalus. Kaasaegne elukeskkond on väga keeruline ning seaduste raamistik ei ole nende õiguste kaitseks piisav. Kennedy märkis, et loomadel on õigused aastast 1913, aeg on sätestada õigused ka meestele, naistele ja lastele.
Eeltooduga pandi alus tarbijaõiguste seaduslikkusele ning alates 1962. aastast tähistatakse just seda päeva kaasaegse tarbijakaitse loomise ja rahvusvahelise tarbijaõiguste päevana.
«Arvestades ühiskonna, aga ka kaubanduse kui terviku ning toodete ja teenuste tormilisi arenguid viimastel aastakümnetel, peavad ka tarbijaõigused ja nende tagamine ajaga kaasas käima,» leidis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Ta lisas, et paratamatult ei muuda üha jõudsamalt tuure koguv piiriülene tarbimine oma õiguste eest seismist tarbija jaoks lihtsamaks.
«Seetõttu omandab praegusega võrreldes märksa olulisema tähenduse see, kuivõrd ettevalmistatud on inimene ise uute kaupleja ja tarbija vaheliste suhetega toimetulekuks. Näiteks Eesti ambitsioon olla edukas e-riigina ei ole kuidagi mõeldav ilma oskusliku e-tarbijata. See on aga väljakutse ka haridussüsteemile,» lausus Sooniste.
Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas tarbijakaitseseaduses. Selle järgi on tarbijal õigus
• nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tema elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
• saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
• saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
• saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
• nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
• taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Samas ei tohi unustada, et tarbijal on ka kohustused.
Enne toote kasutama hakkamist tuleb sellega tutvuda. Alati tuleb korralikult läbi lugeda kauba kasutusjuhend ja panna tähele hooldustingmärke.
Kui tarbija on ise hooletu ega järgi juhiseid ja toode seetõttu rikneb või puruneb, siis ei vastuta müüja ja tootja juhtunu eest ning tarbijal ei ole õigust näiteks defektide tasuta kõrvaldamisele.
Kindlasti soovitab tarbijakaitseamet enne lepingule alla kirjutamist põhjalikult tutvuda lepingutingimustega. Selgeks tuleb teada, millised on tarbija õigused ja kohustused ning kuidas on võimalik lepingust taganeda.
Enne kauba või teenuse eest maksmist tuleb selgeks teha, kas müüjaks on juriidiline- või eraisik. Eraisikult ostes ei laiene tarbijale tarbijakaitsereeglid ning probleemide korral saab abi ainult kohtust.