Kõpus hävis segastel põhjustel süttinud elumaja

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuli oli pugenud majas katuse alla ja voodrilaudade vahele ning seetõttu kulus päästjatel põlengu kustutamiseks peaaegu kümme tundi.
Tuli oli pugenud majas katuse alla ja voodrilaudade vahele ning seetõttu kulus päästjatel põlengu kustutamiseks peaaegu kümme tundi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kõpu asulas hävis segastel asjaoludel süttinud elumaja, mis oli valminud alles mõni aasta tagasi ning mille kustutamisel sai peremees raskeid põletushaavu.

Tulekahju tekkimise põhjusi kommenteerides on päästekeskuse eksperdid kindlad vaid selles, et põleng oli alguse saanud keldrist. Ühe võimaliku versiooni kohaselt võis plahvatada kuumaveeboiler, kuid tule tekitatud kahju paneb eksperte kahtlema, kas see versioon on õige.

Hoonest leiti puskariaparaat

Kustutustööde ajal leiti majast puskariaparaat. Politsei arvates pole siiski mõtet otsida aparaadi ja põlengu alguse vahel seost. Praegu ootavad eksperdid, et nad saaksid küsitleda rängalt viga saanud ja haiglasse viidud peremeest. Majaomanik sai viga siis, kui ta üritas põlengule käsikustutiga piiri panna.

Viljandis boilereid müüva Aquariuse kaupluse omaniku Enn Sumeri selgitusel võib kuumaveeboiler ülekütmise korral tõepoolest plahvatada. «Kui suletud süsteemis olevas boileris ei tarvitata vett ära ning puudub ülerõhuklapp, siis aur paisub ja see võib tekitada plahvatuse,» selgitas Sumeri.

Kuidas aga kuuma vee laialipaiskumine võiks tekitada suure põlengu, ei osanud Sumeri seletada. «Plahvatus võib suitsutoru oma kohalt ära lükata ja ahjus olev leek pääseb välja,» pakkus ta välja ühe võimaliku versiooni.

Kui päästjad reede pärastlõunal tulekahjupaigale jõudsid, olid leegid juba maja katuseräästast väljas. Kahekorruselist hoonet oli väga raske kustutada, sest väljas oli paarkümmend kraadi külma, vesi jäätus kiirelt ning päästjatel kulus hoone omapärase konstruktsiooni lahtivõtmiseks hulk aega.

Tuletõrjujatele tõttasid appi läheduses asuva farmi töötajad, kes tõid kaasa traktoreid ja muid seadmeid. Jäätunud õnnetuspaigal sai kannatada üks päästja, kes libeduse tõttu kukkus ja kätt vigastas.

Reede pärastlõunal kella poole nelja ajal alanud kustutustöö lõppes alles järgmisel kuupäeval ehk öösel pisut pärast kella üht.

Tarvastu vallas hävis maja

Tund aega enne seda, kui Kõpus sai maja lõplikult kustutatud, sõitsid maakonna teises otsas valvavad päästjad Tarvastu valda Tinnikuru külla. Kaheksa minutit pärast südaööd teatati sealt häirekeskusele, et leekides on ühekorruseline elumaja.

Kui päästjad kohale jõudsid, olid nii katus kui vahelaed juba sisse vajunud. Hoone hävis tules täielikult.

Tulekahju likvideeriti kella 2.43 ajal ning menetlusinspektori sõnul võis põleng alguse saada korstna ja ahju vahelisest suitsulõõrist, milles oli mõra. Sealt väljunud põlemisgaasid süütasid laekonstruktsioonid ja tuli levis katuse alla.

Inimesed põlengus viga ei saanud.

Laupäeva hommikul kella poole üheksa ajal said päästjad väljakutse Karksi valda Suuga külla, kus talumaja korstnas oli põlema süttinud tahm.

Päästjad kustutasid põlengu ning selgitasid perenaisele küttesüsteemide korrashoiu ja korstnapühkimise vajalikkust. Hoones polnud suitsuandurit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles