Loomeinkubaator saadab esimese tibu vaba turu tuulte kätte

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene suuremat sorti tellimus, mille täitmise Kristina Libe osaühing Vingersats vastu võttis, oli Männiku metsatalu uue hoone tarvis sisustustekstiilide valmistamine. Hiljem on osava rätsepa käe all valminud hulk omanäolisi rõivaid, millest paar tükki on ära käinud isegi presidendi vastuvõtul.
Esimene suuremat sorti tellimus, mille täitmise Kristina Libe osaühing Vingersats vastu võttis, oli Männiku metsatalu uue hoone tarvis sisustustekstiilide valmistamine. Hiljem on osava rätsepa käe all valminud hulk omanäolisi rõivaid, millest paar tükki on ära käinud isegi presidendi vastuvõtul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rätsep Kristina Libe sõlmib peagi oma senises töökohas endise Viljandi leivakombinaadi hoones niidiotsad kokku, torkab nõela padja sisse ja kolib paar kvartalit eemale. Teda võib nimetada esimeseks tibuks, kes sihtasutuse Viljandimaa Loomeinkubaatorid soojenduslambi alt vaba turu tõmbetuultesse lipsab.

«Tegelikult võiksin veel ühe aasta siin olla, aga tunnen, et aeg on küps järgmise sammu astumiseks,» kirjeldab Libe arenguetappi, millesse ta oma väikeettevõttega Vingersats on jõudnud. Veebruaris seab osavate näppudega noor naine töökoja sisse Tartu tänavale, kus tal tuleb praeguse 120-eurose rendi asemel maksma hakata kaks korda rohkem. Seejuures on ta veel väga õnnelik, sest enamasti küsitakse samaväärsete ruumide eest poole suuremaid summasid.

Rääkides loomeinkubaatori rollist oma äris, on Libe ilmselgelt õhinas ja nimetab seda mängeldes inkukaks. Pole ka ime: oli ju tema esimene, kes 2009. aastal kultuuriakadeemia, Ugala teatri, Viljandi linnavalitsuse ja aktsiaseltsi Viljandi Metall koostöös loodud sihtasutust käima aitas tõmmata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles