Miks me armastame Viljandit?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on esireas (vasakult) Rait Õunapuu, Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa ja Adeele Sepp ning tagareas Vallo Kirs ja Kristian Põldma.
Pildil on esireas (vasakult) Rait Õunapuu, Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa ja Adeele Sepp ning tagareas Vallo Kirs ja Kristian Põldma. Foto: Jaanus Laagriküll

ME OLEME elanud Viljandis keskeltläbi neli ja pool aastat. Bürokraatiahundile algas meie tee siin aga alles läinud oktoobris. Seega oleme linnakodanikuna veel imikueas, astumas oma esimesi kohmakaid sammukesi viljandlasena.

Ühe sammuna võiks välja tuua tänavu aprillis korraldatud loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva üritusest inspireeritud noorte ugalalaste minipleenumi.

Kogunesime Ugala teatri väikesesse saali ning kutsusime kõiki kaasa mõtlema, ütlemaks oma kodupaiga ja ühiskonna kohta välja, mis on rohkem või vähem hinge kraapinud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles