Uue aasta esimesest päevast jääb igal õhtul kaks Elroni rongi ööd veetma Viljandi raudteejaama, rongil olevad töötajad majutatakse jaamahoonesse ning ettevõte peab neile Viljandis magamise eest lisatasu maksma.
Elron hakkab Viljandis magamise eest maksma
«Kui nüüd küsida, kas odavam oleks meil tööd korraldada selliselt, et näiteks Viljandis elava klienditeenindaja tööpäev algab ja lõpeb koos rongiga Viljandis, siis ei,» teatas Elroni müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste.
Nädala algul avaldas Sakala loo, et peatselt koha kaotavad Viljandist pärit Edelaraudtee piletikontrolörid ei saa
uude ettevõttesse tööle minna, sest Elroni poliitika järgi peavad kõik töötajad alustama ja lõpetama oma päeva Tallinnas Pääskülas.
Rongiettevõtte esindaja väitel on ühest kohast tööd juhtida efektiivsem ja see võimaldab paremini täita ettevõttele pandud eesmärke. «Samas mööname, et töötajatele, kelle elukoht asub kaugemal, on see kord ebamugavam,» lisas Kaareste.
Personalil on ööbimisruumid
Viljandist pärit praegustel vagunisaatjatel on keeruline uude firmasse asuda, sest see tooks kaasa tundidepikkuse tööle- ja kojusõitmise.
Norbert Kaareste selgitas, et Elron on uusi inimesi värvates pidanud silmas eelkõige isikuomadusi, oskusi ja kogemusi, mitte elukohta.
Elroni logistika näeb uuest aastast ette, et kaks viimast rongi, mis Viljandisse sõidavad, jäävad siia kogu ööks ning lahkuvad jaamast hommikul. Kõik rongis olevad töötajad majutatakse vaksalisse, kus on personali ööbimisruumid. Töötajaid esindava ametiühingu ja ettevõtte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasub ettevõte lisatasu puhkeaja ning õhtu- ja öötundide eest.
Küsimusele, miks ei saa Elroni töökorraldus jätkuda nii, nagu see on olnud Edelaraudteel, see tähendab, et Viljandist pärit vagunisaatjatel algas tööpäev kodukohas, vastas Kaareste, et Edelaraudtee sai kasutada kontserni kuuluvate sõsarettevõtete töötajaid üle Eesti eri depoodes ja jaamades.
Elronile personalipoliitikat ette ei kirjuta
«Elron on pidanud mõistlikumaks mitte rajada täiendavaid tööruume üle Eesti, seda ainult selleks, et lühikesel perioodil saaks teha vajalikud protseduurid klienditeenindaja tööpäeva alustamiseks,» teatas ta.
Täielikult Eesti riigile kuuluva raudteefirma omaniku esindaja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter leidis nädala algul, et riik ei pea firmale personalipoliitikat ette kirjutama. «Me ei hoia riigifirmat, et mingit regionaalpoliitikat teha,» lausus ta ning viitas asjaolule, et töökorraldus on ettevõtte efektiivsuse küsimus.
Hiljem täpsustasid nii majandusministeerium kui Elron, et raudteefirma regionaalpoliitiline tähtsus peitub senisest tihedamas rongiliikluses ning uute rongide liinile toomine on Eesti riigi üks suuremaid regionaalpoliitilisi ettevõtmisi viimastel aastatel.
Elron teatas, et tema töökorraldusest tekkiv sääst toob Viljandimaale senisest kaks korda tihedama rongiühenduse. «Usume, et see on tähtis ja ilmne näide riigi heast regionaalpoliitikast.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda selgitas, et regionaalpoliitikaga tegeleb riiklik võim. «Elron viib seda täide,» täpsustas ta ning tõi näiteks, et kui regionaalpoliitiliselt on vaja marsruudile lisada peatusi, siis seda ka tehakse.
«Oma personalipoliitikat teeb ettevõte ise, nemad selgitavad, miks ja kuidas. Need on kaks eri asja, mida ei maksa segamini ajada,» selgitas Ruuda.