Juhtkiri: Oma õnne kokk

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Neljapäevane «Sakala» kajastas riigikontrolli auditit, millest selgus, et paljude riigiasutuste kolimine suurematesse keskustesse pole ennast õigustanud ja rahalist võitu pole see ka andnud. Ümberkorralduste järel saavad inimesed teenuseid halvemini kätte kui varem. Riik peab sellest oma järeldused tegema. Just analüüsi ja tervikpildi puudumist heideti ette ka riigiasutuste keskustesse koondamise kavale.


Auditist selgunud kibeda tõe ees ei saa silmi kinni pigistada. Pole ju normaalne, et isegi elementaarsed teenused, mida pakutakse kõigis maakonnakeskustes, on maapiirkondade isoleerituse tõttu halvasti kättesaadavad ligi 30 000 inimesele kogu Eestis.

Oletame, et peaminister kutsub kokku ministrid, riigiametite juhid, sotsioloogid ja regionaalaarengu asjatundjad ning koos nuputatakse välja, mis valesti läks. Kui see isegi õnnestub, siis mis edasi? Kas korjame kontorites taas kaustad kokku ja kolime vanasse kohta tagasi? Selline edasi-tagasi sebimine pole üksnes naeruväärne, see on ka kulukas. Juba piisavalt kaua iseseisvust maitsnud riigi puhul ei saa loperdavat lendu põhjendada enam algaja tiivaharjutusega. Pigem on küsimus selles, et me pole osanud arvestada väikeriigi spetsiifikat. Meil võib olukorda muuta ju seegi, kui rahvaarv kas või paarikümne tuhande võrra väheneb.

Kui suurriikide sisepoliitilised protsessid vajavad suuremat tõukejõudu ning nende puhul tuleb arvestada inertsist edasikestmist pikema aja jooksul, siis meil võib üks hoovatõmme tähendada kiiret kursimuutust. Sellest mugavaks mandunult pole me ehk vaevunud mõtlema kaugemale kui järgmiste valimisteni.

Samas on valdkondi, millest on räägitud lõputult, ent milles muudatusi teha on poliitiliselt liiga riskantne. Üks neist on just regionaalpoliitika, mis peab sotsiaalvõrgustikku kindlustama. Paraku näitab äsjane riigikontrolli audit, et lugu pole paremaks läinud.

Iga ümberkorraldus toob väikses Eestis kiire pöörde, ent sama kiiresti võivad muutuda meie vajadused. Seda silmas pidades tuleb riigitüüri juures olijal panna õigel hetkel klappima vajadused ja võimalused.

Õige ajastamine pole sugugi kerge, sest ühtviisi ei sünni süüa liiga palavat putru ja roiskunud rooga. Kõige vastikum on aga mitu korda üles soojendatud ja halvaks läinud toit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles