Isikliku abistaja teenus üritab jalgu alla saada

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eha Saetalu (vasakul) on Elvi Juuraku isiklik abistaja. Neljapäeval näiteks tõi ta oma naabruses elava kliendi Kildu külast Viljandisse ortopeedi juurde. Juurak palus Saetalul võtta kooki, mille ta päev varem külaliste ootuses küpsetas.
Eha Saetalu (vasakul) on Elvi Juuraku isiklik abistaja. Neljapäeval näiteks tõi ta oma naabruses elava kliendi Kildu külast Viljandisse ortopeedi juurde. Juurak palus Saetalul võtta kooki, mille ta päev varem külaliste ootuses küpsetas. Foto: Marko Saarm / Sakala

Projekt, mis pidi Viljandimaal käivitama isikliku abistaja teenuse, lõpeb koos oktoobriga. Kuidas liikuma lükatud vankrit edasi vedada, pole veel selge.

Teenuse mõte on tuua nägemis- või liikumispuudega inimesed koduseinte vahelt välja: sõidutada neid poodi ja arstile, teinekord ka teatrisse või ekskursioonile. Samas ei ole abistajal kohustust panna kätt külge kliendi kodustele töödele.

Kui seni said mittetulundusühingu Teeme eestvedajad Jaanika Toome ja Epp Johani poolteist aastat kestnud projekti jooksul tegutseda tänu Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vabaühenduste fondi ja kodanikuühiskonna sihtkapitali rahastamisele, siis nüüd seisavad nad lõhkise küna ees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles