Suure-Jaani volikogu otsus liita kõik valla raamatukogud üheks asutuseks tekitab raamatukogude töötajate seas vastuseisu.
Suure-Jaani liitis raamatukogud
25. aprill 2010, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse kohaselt jõuavad Suure-Jaani linnaraamatukogu, sellega juba kahe aasta eest liidetud Paala raamatukogu ning Olustvere, Sürgavere, Tääksi ja Vastemõisa raamatukogu ühe mütsi alla tuleva aasta 1. jaanuarist.
Vastemõisa raamatukogu juhataja Merle Rangi sõnutsi on kõigi raamatukogude juhatajad selle otsuse vastu. «Tunneme ennast tõrjutuna,» ütles ta. «Seni olen otsustanud mina, kuidas paiga teenindus oleks parem. Nüüd teevad seda teised.»
Eelnõu algataja, valla haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen ütles, et mõistab raamatukogujuhtide vastuseisu.
«Kui ta on asutuses ainus töötaja ja juhtumisi direktor, miks ta peaks siis tahtma, et ta enam seda pole,» kommenteeris ta. Nõunik selgitas, et liitmise eesmärk on arendada üheskoos tervet Suure-Jaani raamatukogu võrku.
Neljapäevasel istungil, kus liitmine otsustati, osales 14 volikogu liiget. Otsuse poolt hääletas neist üheksa, vastu oli neli ja üks volinik jäi erapooletuks. Vastu hääletasid kolm keskerakondlast, juba varem on oma vastuseisu väljendanud sellelt istungilt puudunud volikogu aseesimees Priit Toobal. Ta teatas volikogule saadetud kirjas, et selge eesmärgita ei ole ühendamisel mõtet.
«Seda on juba analüüsitud ja arutatud ka sel ajal, kui minul oli au kultuurinõunikuna valla raamatukogundust kureerida,» teatas Toobal. «Leidsime juba tollal, et viie raamatukogu liitmisel ei ole mõtet.»
Ta tsiteeris Jüri Hansenit, kes on nimetanud kasuks ühist eelarvet. «Kus siin see kasu on?» küsis Toobal. «Kui liita Vastemõisa raamatukogu 100 000 ja Sürgavere raamatukogu 100 000, on see kokku 200 000, ja sellest liitmisest ei tule ju lisakroone.»
Volikogu aseesimees nentis, et valla nelja poliitilise jõu esindajad on allkirjastanud koalitsioonilepingu, mis tema arvates eeldaks olulistes küsimustes arutelu ja kokkulepet. «Seesugust kokkulepet, mis puudutaks ka valla allasutuste edasist tegevust, aga pole. Ka valla arengukavas pole sõnakestki raamatukogude ühendamisest.»
Haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen nentis, et otsest rahalist kasu sellega ei taotleta. «Aga ühiselt raamatuid ja ajakirjandust tellides saab raha efektiivsemalt kasutada,» lisas Hansen. «Raamatukogu on selleks, et elanikud saaksid tema teenust kasutada. Loodame, et seoses ühinemisega teenus natuke paraneb.»
Ta lisas, et juba praegu vahetavad raamatukogud omavahel teoseid, mida lugejad soovivad, aga liitmise järel peaks see vahetus veel efektiivsemaks muutuma.
Vallavanem Tõnu Aavasalu rääkis, et liitmise järel töötajate palk ei muutu ning kedagi ei koondata.
«Osakonnad jäävad alles ja inimesed ei kannata,» kinnitas ta. «Mitmes raamatukogus on vaid üks töötaja. Praegu on nii, et puhkuste ajal ja töötaja haigestumise korral on raamatukogu suletud. Tulevikus on võimalik asendaja tuua näiteks Suure-Jaanist, kus on mitu töötajat.»
Teise plussina nimetas Aavasalu seda, et edaspidi hakkab raamatukogude sisulist tööd koordineerima Suure-Jaani raamatukogu juhataja, kes on sel alal pädevam kui kultuuri- ja haridusnõunik, kes seda praegu korraldab.