Möödunud karmil talvel langes keskkonnaametile teadaolevalt mitmes järves lahustunud hapniku tase kaladele alla kriitilise piiri, mistõttu nad võisid hukkuda. Hindamaks võimalikke tekkinud kahjusid, ootab keskkonnaamet elanikkonnalt teateid veekogude äärest leitud surnud kalade kohta.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Aimar Rakko sõnul võib siiski arvata, et kuigi talv oli karm ja lumi paks, oli kalade elu veekogudes üsna hea, sest olukorra võis päästa sügisene kõrge veeseis.
«Kui tänavu tuli teateid mõne järve kohta, siis võrdluseks võib tuua 2002. aasta talve, kui veeseis oli madal ja ummuksisse jäämine märksa massilisem,» ütles ta.
Möödunud talvel jäid ummuksisse näiteks Tõhela, Prossa ja Klooga järv, kus kalu hukkus tarvitusele võetud abinõudest hoolimata (jää lumest puhastamine, aukude raiumine). Samalaadseid teateid on tulnud ka teiste üksikute veekogude kohta. Eespool nimetatud järved on ka varem mõnel talvel ummuksisse jäänud.
Tihti jääb jääkaane all olevas veekogus kalade suremine märkamatuks. Talve laastav mõju võib ilmsiks tulla aga kevadel, vahetult pärast jääkatte lagunemist. Tuulega kaldasse uhutud surnud kalad on üheks tunnistuseks järve ummuksisse jäämisest. Et sel perioodil kiirenevad lagunemisprotsessid ning oma osa võtavad linnud ja loomad, kaovad jäljed kalade suremisest üsna kiiresti.
Seetõttu ootab keskkonnaamet infot pärast jääkatte lagunemist mõne veekogu ääres leitud surnud kaladest, et kasutada saadud andmeid kalastiku taastamiseks vajalike asustamisplaanide tegemisel. Info võib edastada meiliaadressil info@keskkonnaamet.ee või telefonil 730 2250.