Veejõujaama omaniku Urmas Roosmaa sõnul ei tasu väiketootjatel Eesti Energiale alternatiivenergia müümine ära, sest selle turuloa riigilõiv viib peaaegu kogu kasumi.
Väiketootja ei leia loodussäästliku elektrienergia müümiseks motiivi
26. aprill 2001, 00:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väiketootjaid see Rohelise Energia kampaania tegelikult ei erguta,» ütles Urmas Roosmaa, kes Halliste vallas Sillaotsa talus väikest hüdroelektrijaama töös hoiab.
Roosmaa nentis, et elektrijaama ehitus on väga kallis ning väiketootjad saavad energia müügist aastas vaid 25003000 krooni kasumit.
Energiaseaduse järgi on elektrienergia müük turuluba nõudev tegevusala ning riigilõivuseaduse kohaselt on selle eest riigilõiv 2500 krooni aasta kohta.
Energiaturu Inspektsiooni turu järelevalve ja tehnika talituse juhataja Anu Vainiku sõnul tuleb alternatiivenergia tootjatel turuluba taotleda ja riigilõivu tasuda võrdselt teiste energiamüüjatega.
«Seadus sätestab turuloa nõude ikkagi elektrienergia müügiks, sõltumata konkreetse kauba soetamis- või tootmistingimustest või ettevõtja suurusest,» kinnitas Vainik.
Ta lisas, et seaduse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda kohe kõigi nende aastate eest, mil turuluba kehtib. See tähendab, et aastase loa taotlemise korral maksta 2500 krooni. Kui turuluba võetakse aga näiteks kaheks aastaks, peab tootja selle eest tasuma kohe 5000 krooni.
Urmas Roosmaa ütles, et tema kahekilovatise jõujaama kasum ongi umbes 3000 krooni aastas. «Vett ei jätku jões rohkemaks,» selgitas ta.
Mees avaldas arvamust, et isegi 5000-kroonise aastakasumiga jõujaam ei tasu ennast praegustel tingimustel ära. Ta tõi näiteks, et kirjanduse andmetel tuleb jõujaama investeerida ühe kilovati kohta 1000 dollarit (umbes 17 700 krooni). «Mida pisem jaam, seda suuremad on kulud,» lausus elektritootja.
Urmas Roosmaa avaldas arvamust, et väiketootjatele peaks looma hoopis paremad võimalused tarvitada enda toodetavat energiat kohapeal.
«Võrku ma energiat ilma turuloata anda ei või,» rääkis energiatootja. «Selle kahekilovatise võimsusega, mis ma oma jaamast korraga saan, pole mul aga kohapeal midagi peale hakata.»
Mees arutas, et kui ta kaks ööpäeva elektrit ise ei tarbi ning annab võrku neli kilovatti energiat, võiks ta järgmisel korral saada sealt neli kilovatti korraga ka välja võtta. Praegu sellist võimalust ei ole.
Liisi Seil
Urmas Roosmaa (pildil) leiab, et talle ja teistele väikeettevõtjatele oleks ideaalne, kui nad saaksid oma toodetavat energiat kohapeal paremini tarvitada.
FOTO: ENDEL VELISTE