Majutuskohad langetavad hindu vähe ja pikkamööda

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peetrimõisa Villa juhataja Anu-Liis Johannes kinnitab, et paindlik hinnapoliitika ja eeskujulik teenindus toovad inimesi hotelli ka raskel ajal.
Peetrimõisa Villa juhataja Anu-Liis Johannes kinnitab, et paindlik hinnapoliitika ja eeskujulik teenindus toovad inimesi hotelli ka raskel ajal. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ehkki Viljandi majutuskohtadel pole just parimad ajad ning kliente on tuntavalt vähem, on ööbimise hind jäänud senisele tasemele.


Grand Hotel Viljandi täitumus on vastuvõtujuht Krista Varmi andmetel pidevalt vähenenud 2007. aastast, kuid majutuse letihinnad ei ole tema sõnutsi viimastel aastatel muutunud. «Klientidega kokkuleppel teeme siiski varasemast rohkem soodustusi ja mõnikord on need üsna suured,» täpsustas Varm.

Viljandi Centrumi hotelli juhataja Tiina Maisa tõdes samuti, et hindu pole muudetud, kuigi klientide arv on pärast 2008. aastat tublisti kahanenud.
«Vee ja elektri hind on ju tõusnud ning toidu tooraine on kallis,» selgitas ta.«Meil on põhiliselt ärikliendid ja isegi kui me laseksime hinna poole võrra alla, ei tooks see meile kaks korda rohkem kliente.»

Ta lisas, et puhkuse- ja spaapakette pakkuvatel majutusasutustel on klientuur teistsugune ja seal toob hinnalangetamine kliente juurde.

Osaühingu Peetrimõisa Villa SPA Hotell juhatuse esimees Kalle Kütt ütles, et selles majutuskohas on paljude teenuste hinda langetatud 40—50 protsenti. «Kui 2007. aastal maksis kahetoaline standardklassi tuba ööpäevaks 950 krooni, siis nüüd maksab see 590 krooni,» tõi ta näiteks. Et hotellis kööki pole ja toidud ostetakse mujalt, pole toitlustuse hindu olnud võimalik langetada.

Peetrimõisa Villa juhataja Anu-Liis Johannes nentis, et teenust tuleb pakkuda sellise hinnaga, mida inimesed on valmis maksma. Ta tõdes, et varem polnud ka kalli hinnaga teenuseid kuigi raske müüa, aga nüüd tuleb kõvasti vaeva näha.

«Praegu on eriti oluline teeninduse kvaliteet: sellega on võimalik kliente kinnistada,» lausus ta. «Meie oma kollektiivis tegeleme teeninduse kvaliteedi parandamisega ja anname endale aru, et see on edu võti.»

Klientuur on Anu-Liis Johannese andmetel kahanenud üksikisikute võrra ning firmade grupikülastusi ja koolitusi korraldatakse endiselt. «Päris tühje päevi on vähe. Kuigi kasum on praegu väiksem, saame kollektiivi tegevuses hoida — oleks kole, kui maja tühjalt kõliseks,» lisas ta.

Karksi vallas asuv Kopra turismitalu pole hindu muutnud, peremees Rudo Puksi sõnutsi tehakse aga 10—15-protsendilisi soodustusi varasemast rohkem, eriti just suurematele gruppidele. «Meie hinnad on alati olnud üsna madalad. Rohkem neid langetada ei saaks, siis peaksime oma tegevusele peale maksma,» selgitas Puks.

Kopra talu täitumus pole peremehe väitel vähenenud.

«Eelmisel aastal olid august ja september rekordkuud,» rääkis ta. «Üksikuid inimesi käib vähem, aga gruppe on piisavalt. Rikkad firmad, kes varem pidasid konverentse ja muid üritusi uhketes hotellides ja laevadel, hoiavad kokku ja tulevad nüüd turismitaludesse.»

Suure-Jaani vallas paiknev Vanaõue puhkekeskus on selle juhi Mehis Luukeni ütlemist mööda pisut hindu langetanud. «2007. aastal pakkusime ööpäevast majutust hinnaga 375 krooni inimene, praegu on see 25 krooni odavam,» täpsustas ta.

Toitlustamine ei ole Vanaõuel odavnenud, kuid juhataja sõnutsi on järjest enam rõhku pandud kvaliteedile ja väärtustatakse kohalikku toorainet.

Luuken märkis, et 2007. aastaga võrreldes vähenes talus ööbimiste arv 2009. aastal 15 protsenti.

«Et pakume lisaks ööbimisele näiteks seminaride pidamise võimalust ja aktiivseid tegevusi, mõjutab ööbijate arvu kahanemine meid vähem kui näiteks ainult majutuse pakkujaid,» lausus Luuken. Rõõmustavaks pidas ta seda, et ürituste seas on suurenenud pulmapidude osa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles