Viljandi Veevärk muretses torustikes elutsevate bakterite kindlakstegemiseks biotestid, mille sarnaseid on kasutatud ka hukkunud reisilaeva Titanic uurimisel.
Veevärk hakkab Titanicu uurimisel kasutatud testidega Viljandi puurkaeve kontrollima
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
15. aprill 1999, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selliseid bioloogilise aktiivsuse reaktsiooni teste Eestis praegu rohkem pole, tegemist on alles uudisega: nende viimased katsetused tehti Kanadas 1996. aastal ja siis ilmus ka käsiraamat,» ütles «Sakalale» Viljandi Veevärgi vanemlaborant Jaak Jaaku.
Jaaku tõi näiteks, et samasuguseid teste on kasutatud ka eile 87 aastat tagasi hukkunud reisilaeva Titanic uurimisel. «Titanicu juures on nendega kindlaks tehtud seda, kuidas laeva metallid on vastu pidanud ja mis bakterid nende peal elutsevad,» selgitas laborant.
«Biotestidega saab uurida kolme bakterirühma: raua-, väävli- ja limabaktereid,» tutvustas Jaak Jaaku enda ees laual asuvaid topsikuid, mille sees on bakterite kasvamiseks sobiv spetsiaalsööde.
«Valan vee topsikusse ning seal oleva kuulikese alla tekib anaeroobse keskkonna,» selgitas laborant. «Söötme peal hakkavad bakterid siis ilma õhuta keskkonnas rõõmsalt toituma ja kasvama.»
Kui testi sisse valatud vees üheksa päeva jooksul midagi ei juhtu, on tõestatud, et uuritavaid baktereid ei leidu.
Viljandi Veevärgi labori kraanist võetud veele reageeris üheksandal päeval limabakteri test. Jaak Jaaku sõnul selle bakteri ilmnemine inimese tervisele ohtu ei kujuta, küll aga suurendab see torude ja pumpade korrosiooni ning vähendab nende kasutamise aega.
21 biotesti ostmise tellimuse tegi Viljandi Veevärk juba möödunud aasta augustis, kohale jõudsid need märtsi lõpul. Ühekordne test maksab 300 krooni.
Puurkaevudes ja veetorustikes kasvavad anaeroobsed bakterid Jaaku sõnul haigusi ei tekita. «Nad püüavad metallist rauda lahti kangutada ja lagundavad sellega torustikku,» rääkis ta.
Võitlus korrosiooniga aitab Jaak Jaaku kinnitusel pikendada kogu veevärgi eluiga ja sellega raha kokku hoida. Ilma testideta tuleks bakterite kindlakstegemisele aga tunduvalt rohkem kulutusi teha.
Biotestidega plaanib Viljandi Veevärk hakata uurima Paala ja Suur- Kaare puurkaevusid, mis Jaak Jaaku ütlemist mööda peaksid jääma uude veehaardesse. «Kui selgub, et siin esineb raua- või väävlibaktereid, siis tuleb veevärgil leida meetodid puurkaevude puhastamiseks,» lausus ta.
Liisi Seil