Palderjani tugeva lõhnaga risoome ja juuri on juba ammustest aegadest tarvitatud ravimina, peamiselt rahusti ja uinutina.
Palderjan on vanim ravimtaim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palderjanist valmistatakse ravimitööstuses preparaate südame ja veresoonkonna neurooside vastu, samuti seedeteede spasmide leevendamiseks. Rahvameditsiinis on kasutatud ka taime maapealset osa.
Peame meeles, et palderjan on veidi mürgine, mistõttu selle suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võivad tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus.
Palderjani juurikast ja juurtest saadavat droogi kasutatakse rahustava vahendina. See lõdvestab spasmi korral silelihaseid ja selle tulemusena tõenäoliselt laiendab ka südame veresooni.
Palderjani rahustavast toimest on ilmselt igaüks kuulnud, kuid üksikutele inimestele võib see avaldada hoopis ergutavat toimet.
Palderjani tunneme ära roosakate õite ja paaritusulgjate vastakuti asetsevate lehtede järgi. Õied on tal koondunud suurde tihedasse tipmisesse õisikusse. Lahtikaevamisel tuleb päevavalgele võimas maa-alune juurestik.
Mõningad inimesed ei talu palderjani intensiivset lõhna, mis tekib küll alles juurikate ja juurte kuivatamisel.
Ka palderjani nagu kõikide teiste taimede maa-alust osa kogutakse sügisel, septembris või oktoobris. Suvel on ta ravimina väheväärtuslik.
Taimed kaevatakse üles, juurikad pestakse hoolikalt, neilt eemaldatakse kõik kivikesed ja mullaosakesed ning vajaduse korral lõigatakse risoom ribadeks, kuid arvukaid juuri ära ei lõigata.
Edasi lastakse risoomil nõrguda ja siis pannakse see 3035-kraadisesse soojusesse kuivama. Riknemise vältimiseks tuleb juurikakihti sageli segada.
Selline ravim säilib kasutamiskõlblikuna kuni kolm aastat.
Lõpuks veel sellest, et palderjanile on omistatud ka palju ebaõigeid omadusi. Seda on kasutatud võlumiseks ja nõidumiseks ning isegi armurohuna. Ka Eesti vanarahva hulgas olid laialt levinud tema rahvapärased nimetused kurjakahetsemisrohi, külanaesterohi, nõiarohi ja teised.
Kõik teavad, et kassid armastavad palderjani. Täpsustusena olgu öeldud, et seda armastavad ainult kõutsid, sest selle lõhn meenutab indleva kassi lõhna. Saksa teadlaste uuemad uuringud on näidanud, et palderjan võib tõsta ka meeste huvi vastassugupoole vastu.
Margareete Otter,
dotsent