Kõige suurema kollektsionääri, kunagise Tallinna Botaanikaaia kaktusemaja pidaja Mart Lauli kogus on Peeter Jürgensi andmetel 30 000 taime ringis. "Minu oma on selle kõrval köömes!" muigab ta sellest rääkides.
Kollektsioon lööb silme eest kirjuks
Peeter Jürgens hoiatab uudistajaid oma rõdule juhatades, et kaktusekastide vahel liikudes tuleb olla ettevaatlik taim võib ennast kergesti astlatega rõivaste külge haakida.
"Siin nad mul ongi!" hüüatab peremees paariruutmeetrise kinniehitatud rõdu ust avades.
Esialgu lööb taimede hulk sisseastujatel silmade eest kirjuks. Siis aga hakkavad eristuma punased kaktused, "mütsiga" kaktused, valgesse karvatuusti mässitud kaktused, tähnilised kaktused... Kõigi üksikasjalik silmitsemine võtaks tunde.
Kollektsionäär tutvustab mõnda oma lemmikut lähemalt.
"Kui kaktus ei arene mitte ümmarguseks, vaid hakkab äkki külge pidi kasvama, siis moodustab ta igasuguseid kummalisi väärakaid vorme," näitab ta ka kiirukääruliseks kasvanud taime.
"Selle taime tellisin aga näiteks Maltalt," osutab ta ilusale täpilisele kaktusele. "Tolmutan teda nüüd teiste taimedega ning saan siis igasuguseid huvitavaid vorme."
Jürgens jutustab, kuidas ta väikese pintsliga õisi tolmutab ning valminud seemned mulda kasvama paneb.
Esimene võrse pistab nina välja juba paari päeva pärast, ümber istutada tuleb kaktus aga kahe kuu möödudes.
Välismaalt saavad kollektsionäärid ihaldusväärseid seemneid tellida posti teel. "Mõne sordi jaoks on vaja saatjamaa vastavatelt organitelt eri luba küsida, mõnda ei tohi aga üldse saata," teab Jürgens ja näitab taime, mis sellegipoolest tema kollektsiooni on jõudnud. Seda uima- ehk narkokaktust kasutatakse Mehhikos rituaalides.