Oktoobrikuus läheb üle Eesti juba 25. korda käima soome-ugri hõimurahvaste kultuurile pühendatud üritus — hõimupäevad, mis on ka tänavuse kultuuripärandi aasta lahutamatu osa.
Hõimupäevad toovad marid Viljandimaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hõimupäevade eestvedaja, mittetulundusühing Fenno-Ugria Asutus, kutsub hõimupäevadele traditsiooniliselt kümmekond folklooriansamblit Venemaa soome-ugri aladelt, Soomest, Saamimaalt ja Ungarist. Muusikud rändavad üle Eesti, annavad kontserte koolides ja rahvamajades ning kogunevad kokku suurkontsertidele.
Päevade tipphetkedeks on suured folkloorikontserdid 17. oktoobril Tartu ülikoolis, 18. oktoobril pärimusmuusika aidas ja 19. oktoobril Tallinnas Mustpeade majas. Veel saab Tallinnas soome-ugri muusikat kuulata taaselustuvas Kloostri Aidas ning Tartus Vilde kohvikus.
Hõimupäevade peakülaline on lummava häälega saami lauljatar Ulla Pirttijärvi oma ansambliga Ulda, kes esineb kontsertidega Sügisjazzi raames Kumus ja Tartus Athena keskuses.
Hõimupäevadel Mulgimaal on kaks suuremat kontserti neljapäeval, 17. oktoobril Karksi valla kultuurikeskuses ja 18. oktoobril pärimusmuusika aidas, kuhu tuleb esinema maride ansambel Lai Mardež Tatarstanist.
Maaturismiettevõtjad Ljudmila ja Aivar Ruukel viivad läbi projekti «Hõimupäev koolisööklas» ning tutvustavad koolikokkadele ja kodundusõpetajatele soome-ugri menüüd. Veebimängu käigus saab igaüks valida kõige mõnusama ugrimugri maitse.
Hõimupäevad laienevad iga aastaga: üha rohkem koole ja kultuuriasutusi korraldavad oktoobris iseseisvalt soome-ugri rahvastele pühendatud üritusi. Nõu ja abi annavad Fenno-Ugria Asutuse kõrval ka Rahvakultuuri Keskus oma maakondlike spetsialistidega, Eesti Rahva Muuseum ning Eestis elavad soome-ugri rahvaste esindajad.
Oktoobri kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev on riiklik tähtpäev, mil heisatakse ka riigilipud.
Hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1928. aastast. Tänavune juubel tähistab taasiseseisvusaja veerandsaja aasta künnisele jõudmist. Sel aastal liitusid eestlaste algatusega ka ungarlased, kes kuulutasid sama päeva oma riigis keelesugulasrahvaste päevaks.