Terviseameti andmetel püsib viirusnakkustesse haigestumine Eestis suhteliselt madalal.
Nakkuste leviku hoog rauges veebruari lõpul
6. märts 2010, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaana Pullmann terviseameti Viljandimaa esindusest ütles, et veebruari viimasel nädalal diagnoosisid arstid ülemiste hingamisteede nakkusi 134 inimesel ja haigestunutest oli lapsi 68. Nädal varem olid need arvud 139 ja 66.
Laboratoorselt kinnitamata gripijuhtumeid oli veebruari lõpul üks, nädal varem kolm.
«Natuke tõstab pead noroviirus, mis tekitab kõhulahtisust,» rääkis Jaana Pullmann. «Eestis on kuulda ka läkaköha juhtumitest, õnneks Viljandimaal seda haigust tuvastatud ei ole.»
Tartu ülikooli kliinikumi viroloogialabori arst Ene Laja lausus, et põhiliselt diagnoositakse seal praegu tõepoolest noroviirust ja respiratoorsete haigestumiste põhjustajaid leitakse harva.
Ene Laja nimetas rahvasuus kõhugripina tuntud tõbe kindlalt mustade käte haiguseks, sest see levib ainult haige väljaheidete või okse sattumisel terve inimese seedekulglasse, mitte lihtsalt aevastamisest, kui tõbine ei ole just oksendanud ja suud loputamata jätnud.
Gripiga on Ene Laja arvates seekord asi ühel pool, kuigi sada protsenti kindel selles olla ei või.
Siiski kujutavad arsti arvates praegu tervisele palju suuremat ohtu katustel varitsevad lumekamakad ja jääpurikad kui viirused.