800 mundris meest ja naist marsivad tänavu võidupüha paraadil Viljandi tänavatel ning siit saadetakse maakondadesse laiali võidutuled, millest süüdatakse jaanilõkked.
President tervitab riigi kaitsjaid võidupühal Viljandi kesklinnas
5. märts 2010, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseliidu avalike suhete juhi Neeme Brusi teatel on presidendi kantselei ning Kaitseliit valinud 23. juunil peetava paraadi asukohaks Viljandi, kuid kõik ettevalmistused selle riigile tähtsa ettevõtmise elluviimiseks seisavad alles ees.
«Praegu ei saa me veel kinnitada, kas rivistus tuleb tingimata Vabaduse platsil või mõnel muul väljakul,» lausus major Neeme Brus. Kaitseliitlased kavatsevad linnajuhtide ja maavanemaga ühise laua taha programmi arutama istuda märtsi keskel.
Ehkki võidupüha paraadi korraldab Kaitseliit, lööb ettevalmistustes kaasa vähemalt 20 institutsiooni. «Tegemist on ühe suure koostööüritusega,» toonitas Brus.
Lisaks Kaitseliidule osalevad paraadil kaitsevägi, noorkotkad, kodutütred, naiskodukaitsjad, politseinikud, piirivalvurid ja paljud teised. Rivistusel peab kõne president Toomas Hendrik Ilves. Ta tervitab kõiki paraadile saabunuid ning annab maakondade esindajatele tõrvikuga võidutule. Sellele järgneb rivistusel osalejate pidulik möödamarss.
Brusi selgitust mööda algavad maapäeva ürituste sündmused aga tõenäoliselt juba 22. juuni õhtul. «Paraadiga kaasneb kultuuriprogramm, milles loodame viljandlaste abile,» jätkas ta. «Kultuuripotentsiaal on Viljandis nii tugev, et selle osa tahame täiel määral jätta linna kokku seada.»
Maapäeva üritused hõlmavad ka rahvale suurt huvi pakkuvat relvade ja sõjatehnika näitust ning pealtvaatajatele pakutakse hiljem sõdurisuppi.
Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul pole ta veel Kaitseliidu esindajatega paraadi korraldamise üle aru pidanud ja seetõttu ei tea, millist abi linnalt tahetakse. «Kindlasti on see meile tore ja austav väljakutse,» sõnas ta.
Linnapea avaldas usku, et Viljandi saab ettevõtmisega hakkama, sest suurürituste korraldamise kogemusi siin jagub.
Eelmisel suvel tehti Jõgeval enne paraadi korda mitu tänavat, kuid Viljandis selle pärast remonte kavva ei võeta. «Meil pole selleks vajadust ega võimalust,» ütles Jents. «Saame pakkuda peamiselt korralduslikku abi.»
Võidupüha paraadi peeti Viljandis ka 1998. aastal ning selle võttis vastu president Lennart Meri.
Alates 2000. aastast on 23. juuni paraadi korraldamine Kaitseliidu ülesanne ning Kaitsevägi organiseerib Eesti sünnipäeva paraadi 24. veebruaril. Brusi sõnul kahel paraadil suuri erinevusi pole, sest kaitsevägi ja Kaitseliit osalevad mõlemal.
«Kõige suurem vahe on ehk selles, et suvine paraad ei jää kunagi ilma tõttu ära,» sõnas ta. Talvel võib üritust segada karm pakane.
Võidupüha paraadi peeti Eestis esimest korda 1934. aastal. Pärast Eesti riigi taastamist jätkus traditsioon 1992. aastal kaitseväelaste piduliku rivistusega Kadrioru lossi ees.