Lahmuse mõisa 600-meetrise paisjärve mõlemast otsast veetakse praegu muda välja.
Mudavedu käib mõlemas Lahmuse järve otsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööd tegeva aktsiaseltsi Sangla Turvas projektijuht Anto Raukas arvas, et Lahmuse saab aasta lõpuks endale ilusa järve. Sedasama loodavad Suure-Jaani vald ning need, kes selle veekogu läheduses elavad ja tegutsevad. Ent praegu oleks patt seda kohta ilusaks nimetada, sest mudavedu alles käib.
Mis maksab järv?
Suure-Jaani valla keskkonnanõunik Tiiu Umal, kes järve taassünnil ametnikuna pilku peal hoiab, rääkis, et mõisa all olev paisjärv oli hukule määratud. Mõnes kohas oli sel sügavust ainult 80 sentimeetrit.
«Algatus tuli külalt ja koolilt ning esialgse projekti kirjutasime meie,» nentis Altveski mittetulundusühingu eestvedaja, Mainori kõrgkooli õppejõud Aet Kull. «Järv on ju üks osa Lahmuse mõisa südamest. Selle kordategemine lisab külale väärtust.»
Aet Kull avaldas rõõmu selle üle, et vald kohe mõttega haakus ning ühtlasi hakkas projekti vedama.
Keskkonnainvesteeringute keskus nõustus 3 193 200 krooni suurusest eelarvest võtma enda kanda suurema osa, pisut üle 2,8 miljoni krooni. Vald annab 214 900, Lahmuse kool 92 000 ja Altveski mittetulundusühing 68 760 krooni. Ka ümberkaudsed maaomanikud on järve puhastamist toetanud.
Muda tuleb tonnide viisi
«Talv oli selline, nagu oli, ning päriselt saime pihta hakata alles maikuus,» ütles projektijuht Anto Raukas. See-eest käib põhjamuda vedu praegu mõlemas järve otsas, kusjuures üsna suur ala on juba tühjaks veetud.
Arvestuste järgi tuleb välja vedada 59 000 tonni muda. Seda tehakse võimsate Dumperitega, ent marjaks kulus ära ka Vene veok KamAZ.
«Scania ei suutnud raske koormaga järsust pervest üles sõita, aga Vene vana tuli üles nagu nalja,» seletas üks Sangla Turba mehi, KamAZ-i juht Olev Roomets. Tal koos paarilisega läks siis Lahmusel teine töönädal.
Töömehed puhastavad aastakümnetega kogunenud saastast viie hektari suuruse ala, sellest 4,2 hektarit moodustab 600 meetrit pikk ja umbes 70 meetrit lai veepeegel.
«Paisu juurde on planeeritud ka ujumiskoht,» rõõmustas Tiiu Umal. Järve kallasraja oli kohalik rahvas juba enne mudavedu puhtaks teinud.
Aet Kull rääkis aga sellest, et veel sellel suvel kavatseb ta koos Lahmuse kooliga koostada mõisakompleksi arengu plaani. Ta loodab plaani mahutada ka isa veski kujundamise näiteks muuseumiks.
Lahmuse Altveski on üks väheseid, mille kogu sisustus on säilinud. Seal jahvatati vilja veel 2002. aastal.
ARVAMUS
Tiiu Umal,
Suure-Jaani valla keskkonnanõunik
Lahmuse järv oli peaaegu kinni kasvanud ning viimane aeg oli midagi ette võtta. Praegu töö käib ja varsti saab mõisa süda oma järve tagasi.