Sügisel hakkas Viljandis kehtima lapsehoiuteenuse rahastamise kord, mis püüab leevendada linna sõimekohtade puudust, ning see on andnud päevatoale Kukeräädsik võimaluse muutuda kindla klientuuriga sõimelaadseks asutuseks.
Toetus aitab Kukeräädsiku jalule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguseks meenutab meie asutus lastesõime, kus käib viis püsikukeräädsikut,» lausus päevatuba pidava osaühingu Lapsehoiuteenused juhataja Irina Porohov. Tema sõnul on nende 1—3-aastaste laste vanematega sõlmitud leping, mis reguleerib laste päevatoas käimise korra.
«Päris sõimeks ei ole meil õigust oma päevatuba nimetada, sest saame osutada vaid lapsehoiuteenust,» nentis Porohov ning selgitas, et mingeid õppeprogramme Kuke-räädsikus ei järgita, kuid seal hoitakse põngerjatel silma peal, mängitakse nendega ja arendatakse neid samal moel, nagu lapsehoidjad tavaliselt teevad.
Viiest lapsest üks tuuakse Kuke-räädsikusse nädala kõigil viiel tööpäeval, teised käivad seal sõltuvalt vanemate töögraafikust kaks-kolm päeva nädalas. Kõige noorem hoolealune on aasta ja viie kuune ning vanim kahe aasta ja kuue kuune.
Irina Porohovi sõnul sai niisugune püsiv sõimetuba teoks tänu linna otsusele hakata lapsehoiuteenuse osutajatele toetust maksma. Nüüd makstakse päevatoa lepingulistele klientidele lapse hoidmise tasust umbes kolmandik tagasi.
Porohov tõi näiteks, et lapsehoiutunni eest tuleb päevatoas tasuda 25 krooni, mis teeb täispikkade tööpäevade puhul umbes 5000 krooni kuus. Tänu kompensatsioonile saab lapsevanem sellest järgmisel kuul 1400 krooni tagasi.
Toetus makstakse teenuse osutajale
«Toetuse saamiseks tuleb minul esitada kuu lõpul linnavalitsusele hulk aruandeid, mille põhjal too kannab kompenseeritava summa osaühingu kontole. Mina lahutan selle summa lapsevanema järgmise kuu arvest maha,» kirjeldas juhataja toetuse taotlemise süsteemi.
Nagu ütles Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti peaspetsialist Edda Riesenberg, on kõnealune toetus mõeldud neile Viljandi elanike registris olevatele lastele, keda ei ole võimalik lasteaeda või -sõime panna.
Ta nentis, et lasteaiakohti peaks praegu linnas jaguma kõikidele soovijatele, kuid sõimekohtadest on puudus. Ühe rühma jagu väikelapsi jääb tema jutu järgi sõimest välja isegi siis, kui Mesimummu lasteaed uues hoones tööle hakkab.
«Seepärast ongi linnavalitsus kinnitanud lapsehoiuteenuse toetuse, millega saame vanemaid laste vanust ja hoidmise aega arvestades toetada,» kõneles peaspetsialist.
Kui laps on alla kolme aasta vana ja viibib lapsehoidja hoole all kuni neli tundi päevas, on võimalik taotleda toetust 700 krooni kuus. Kui laps on hoiul rohkem kui neli tundi päevas, saab tema vanem toetust 1400 krooni kuus. Üle kolmeaastaste laste puhul on need summad 500 ja 1000 krooni.
Hüvitis võib peagi suureneda
Linnavolikogu määruse kohaselt on võimalik säärast kompensatsiooni taotleda alates 1. septembrist. Edda Riesenbergi sõnul plaanitakse tuleval aastal neid summasid suurendada.
Toetust ei maksta juhul, kui lapsevanem saab veel vanemahüvitist. Samuti välistab kompensatsiooni see, kui laps on juba mõnes teises linna haridusasutuses arvel.
Nõuetele peab vastama ka lapsehoiuteenuse osutaja: ta peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või asutus, kellele on Viljandi maavalitsus väljastanud kehtiva tegevusloa. Lapsi hoidev isik peab olema läbinud sellekohase koolituse ning saanud lapsehoidja kutsetunnistuse.
Teenuse osutaja ja lapsevanem peavad olema sõlminud kirjaliku lepingu.
Edda Riesenbergi andmetel pakub praegu Viljandis tegevusloaga lapsehoidmise teenust ainult osaühing Lapsehoiuteenused. «Teenust osutada ja toetust taotleda võib aga ka iga teine soovija, kes on läbinud koolituse, taotlenud tegevusloa ja loonud lapsehoidmiseks vajalikud tingimused.»
See, et toetust ei maksta lapsevanemale, vaid otse lapsehoiuteenuse osutajale, annab peaspetsialisti hinnangul lapsehoidjale suurema kindlustunde töö planeerimisel ning säästab vanemaid liigsest asjaajamisest.
Toetus kehtib ka siis, kui tegevusloaga lapsehoidja käib põngerjaid hoidmas nende kodus.
Mängima pääseb ette registreerunu
Irina Porohovi ütlemist mööda on Kukeräädsik endiselt avatud ka lepinguvälistele klientidele, kuid nende päevatuppa toomine tuleks varem lapsehoidjaga kokku leppida.
«Esimeses järjekorras peame tagama kindla päevarežiimi nendele lastele, kes meil lepinguliselt kohal käivad,» põhjendas ta. «Lõunauinaku ajal ei saa me näiteks teisi mängijaid majja võtta, sest ruumide seinad kostavad hästi läbi.»
Vahel on aga päevatoa mänguruum Porohovi jutu järgi lapsi nii täis, et ootamatult tulija võib ukse taha jääda. Seaduse kohaselt võib ühe lapsehoidja hoole all olla korraga kuni viis alla kolmeaastast põngerjat.
«Mõni ema, kes soovib oma last kollektiiviga harjutada, on meile oma kontaktid jätnud ning kui selgub, et teatud päeval on meil vaba ruumi, saame talle helistada ja lapse mängima kutsuda,» kõneles Porohov.
Juba praegu võtab Kuke-räädsik vastu avaldusi neilt, kes soovivad 2008. ja 2009. aastal lepingulisse päevarühma panna. Kui selgub, et soovijaid on kümne ligi, saab osaühing kaaluda laienemist ja teise lapsehoidja juurde palkamist.
Kui aga Viljandis tegutseb mõni lapsehoidja, kes on ennast registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjaks, võiks ta koostöösoovi korral Irina Porohoviga juba praegu ühendust võtta.
Arvamus
Ene Saar,
Paistu vallavanem
Meie vallas kehtestati lapsehoiuteenuse rahastamise kord volikogu oktoobrikuu istungil ning see hakkas kehtima tagasiulatuvalt septembrist. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest on alates tänavu jaanuarist võimalik seda teenust finantseerida ning lapssehoiuteenuse nõudluse tekkides me selle korra kehtestasimegi.
Rahastame lapsehoiuteenust võrdselt oma vallas pakutava lasteaiateenusega. 2007. aastal on valla makstava hüvitise suurus ühe lapsehoiuteenust kasutava lapse kohta 118 krooni päevas. Et lapsehoidja palkamine on kallim kui omavalitsuse lasteaias käimine, tuleb ülejäänud summa vanemal oma taskust tasuda.
Sel aastal on meie vallas lapsehoiuteenust kasutanud kaks vanemat.
Seda tehakse eri põhjustel: pärast lapse 1,5-aastaseks saamist ja vanemahüvitise maksmise lõppemist on ema soovinud tööle minna või on lähtutud lapse individuaalsetest vajadustest.
Selleks et saaksime alla kaheaastastele lastele kvaliteetset teenust pakkuda, peame valla lasteaedades ümberkorraldusi tegema. Soovime tulevast sügisest luua võimaluse, et lapsevanem saaks pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist oma järeltulija vajaduse korral lasteaeda panna.
Meil on plaanis luua koolieelikute rühm Paistu kooli juurde ning vabanevate kohtade arvelt avada Paistu lasteaias sõimerühm.
Siis on meil vallas lasteaiarühmad kolmes paigas: Paistu ja Holstre kooli juures ning Paistu lasteaias.