Loodi rekordlehis võidutses vaid mõne nädala

Puudeuurija Hendrik Relvet ajendas niisugust käiku ette võtma «Sakalas» augusti algul ilmunud artikkel, milles väideti, et kuigi pikka aega on Eestis kõrgeimaks puuks peetud üht Tartumaa kuuske, kuulub uhke tiitel hoopis Loodi Püstmäe 46-meetrisele lehisele.

Sellest andis ajalehele teada Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Tiit Maaten, kes oli rekordlehist ise kolme aasta eest mõõtmas käinud.

Hendrik Relve ütles, et kuna see teema ajakirjanduses üles kerkis, otsustas ta Looti kohale sõita.

«Mõtlesime, et see võiks ikka täpselt teada olla, kus Eesti kõrgeim puu kasvab ja kui kõrge ta on. Selle nimel tasub tööd teha ja kõik kandidaadid uuesti üle mõõta,» jutustas ta.

Hendrik Relvel oli abiks ehitusinsener Tiit Aja koos spetsiaalse mõõteriista, elektroonilise teodoliidiga. Kohal oli ka Tiit Maaten, tänu kellele see teema taas päevakorrale oli tõusnud.

Maaten nentis enne suurt mõõtmistööd, et mingit tüli loodusemeeste vahel ei ole ning kui tema tulemused osutuvad ekslikeks, on ta nõus seda tunnistama.

«Üks eesmärk, miks ma kaasa tulin, on soov kindlaks teha, kui palju minu aparaat teodoliidiga võrreldes teistmoodi näitab,» selgitas Maaten ning lisas, et teodoliit on märksa täpsem kui metsameeste mõõteriist Vertex, mida tema kasutas. «Sellega saab kõrgust määrata puust maksimaalselt 40 meetri kaugusel, mis on tunduvalt väiksem vahemaa, kui on vajalik teodoliidiga töötades.»

Mõõta tuleb võimalikult kaugelt

Tõe väljaselgitamine algas sellega, et Hendrik Relve otsis lehisesalust üles kõige kõrgema puu, mille tunneb ära tüvele märgitud number kolme järgi. Ta astus selle juurde, hoides käes vaiataolist «majakat».

Tiit Aja oli samal ajal lehisepuistu vastas heinamaal ning püüdis sealt teodoliidiga «majaka» signaale. Infrapunakiire abil määras ta kindlaks mõõdetava puu kauguse, jalami asukoha ja ladvatipu kõrguse. Raskeim osa sellest oli aparaadi objektiiviga tuules õõtsuvat ladvatutti kinni püüda.

«Kõige tähtsam on alati, et saaks puust võimalikult kaugele minna,» toonitas Hendrik Relve. «See on nagu elu ja surma küsimus: mida kaugemal on niinimetatud baas, seda täpsem on mõõtmistulemus.»

Mehed olid omavahel ühenduses raadiosaatjate abil ning vahepeal kostuski sealt läbi kahinate Tiit Aja teade, et baas asub lehisest 139 meetri kaugusel.

Selleks, et olla puu kõrguses kindel, mõõtsid uurijad seda veel kolme kandi pealt.

Samal õhtul sõitsid puudeuurijad ka Tartumaale, et välja selgitada, kui kõrged on Järvseljal kasvavad kuusk ja mänd, mis on seni Eesti kõrgeimate puude tiitlit kandnud.

Puude järjestus jäi samaks

Nüüd on selge, et Eesti kõrgemate puude järjestus on siiski samasugune nagu varem. Vahepeal esikohale tõusnud Loodi lehis peab niisiis leppima teise kohaga.

«Reedel mõõdetud puudest osutus kõige kõrgemaks Järvselja kuusk, mis on varemgi rekordiomanik olnud,» kõneles Hendrik Relve. «Kuuse latv on küll veidi kuivanud ja näha on raugastumise märke, kuid pärast tema viiest küljest mõõtmist osutus ta ikkagi kandidaatidest kõrgeimaks.»

Rekordpuu kõrguseks tunnistasid metsateadlased 44,1 meetrit.

Uurijad mõõtsid igaks juhuks üle ka Järvseljal asuva Eesti kõrgeima männi ning said tema kõrguseks 43,3 meetrit.

«Loodi Püstmäe lehise kõrguseks osutus 43,9 meetrit,» lausus Relve. «Eesti kõrgeimale puule jääb ta alla 20 sentimeetriga.»

Loodusemees tõdes, et niisuguseid väikseid vahesid on võimalik 44-meetriste puude puhul kindlaks teha ainult ülimalt täpse mõõduriistaga.

«Tiit Maaten tegi koos meiega huvi pärast mõõtmisi metsameeste kõige täpsema mõõduriista Vertexiga ja selgus, et tema sai korduvalt Loodi lehise kõrguseks kaks meetrit rohkem,» rääkis Relve.

Tema selgituse kohaselt võib seda nimetada süstemaatiliseks veaks. «Kogu saladus peitub selles, kui kaugelt puud mõõta. Kui puu kõrgus ja mõõtmise kaugus on ühesuurused, tekib trigonomeetria seaduspärasuste kohaselt võrdhaarne kolmnurk ja see tekitabki süstemaatilise mõõtmisvea.»

Lehis võib kuusest mööda kasvada

Rekordpuude ülemõõtmine andis uurijatele ühtlasi võimaluse võrrelda nende kõrgust varasemate andmetega. Viimati mõõdeti kõiki neid hiiglasi sama marki riista ja sama meetodiga seitse aastat tagasi.

«Kõige vähem oli kasvanud kuusk, kõigest 30 sentimeetrit. Mänd oli sirgunud 60 sentimeetrit. Kõige rohkem oli aga juurde visanud lehis, tervelt 80 sentimeetrit,» rääkis Hendrik Relve.

Tema sõnul viitavad need andmed sellele, et aastate pärast võibki Loodi lehis esikoha endale napsata.

Relve ütlemist mööda on Järvselja kõrged kuused silmanähtavalt oma kasvu ülempiiril. «Rohkem Eesti ligi kahesaja-aastane rekordkuusk eriti ei kasva, sest tema latv on juba kuivanud.»

Samuti paarisaja-aastane Järvselja mänd ning 1820. aastal külvatud Loodi Püstmäe lehis sirguvad aga veel jõudsalt.

Kõik need tähelepanuväärsed puud paiknevad puistutes, kus neid ümbritsevad peaaegu sama kõrged naabrid. Relve tõdes, et kui 44-meetrine hiiglane kasvaks tavalises metsas, ulatuks ta teistest puudest kaks korda kõrgemale, oma puistu keskel ei paista ta aga teiste hulgast väljagi.

«Loodis mõõtsime üle ka ühe teise lehise, mis jäi kõrgeimale alla kõigest 20 sentimeetriga,» tõi Relve näiteks. «Kuna see lehisetukk kasvab künka peal, ei saagi tegelikult kindlalt öelda, et just number kolme kandev puu on kõige kõrgem. Seal võib olla mõni puu, mis on praegusele rekordile väga lähedal.»

Ka Järvseljal mõõtsid metsateadlased ühe männitukas kasvava puu sama kõrgeks kui senise rekordmänni.

Mõni hiiglane võib peidus olla

«Seda, et praegused rekordpuud kindlalt Eesti kõrgeimad on, ei julge keegi väita. Mõni metsatukk võib ju olla märkamata jäänud,» lausus Hendrik Relve.

«Puudest teatavad meile põhiliselt metsamehed, sest see on nii peen teadus, et tavainimene ei tee palja silmaga vahet, kas nende kõrgus on 40 või 44 meetrit,» rääkis ta. «Seda võib aga küll öelda, et Eesti kõrgeim puu on ilmselt okaspuu. Praegune järjestus — kuusk, lehis ja mänd — on tegelikult väga loogiline.»

Relve mainis, et Soome kõige kõrgem puu on praegu just Euroopa lehis, mille kõrguseks mõõdeti neli aastat tagasi 45 meetrit. Suurbritannia kõrgeim puu on aga hoopis Šotimaal kasvav 64 meetri kõrgune ebatsuuga.

«Eesti kõige kõrgem ebatsuuga on praegu natuke üle 42 meetri,» tõi ta võrdluse. «Tegemist on üsna noore puuga: krahv Berg istutas selle Sangastesse veidi üle saja aasta tagasi. Loogiliselt võttes võib juhtuda, et aastakümnete pärast on meilgi hoopis ebatsuuga kõige kõrgem puu.»

Hendrik Relve sõnul kuulub ebatsuuga oma kodumaal Põhja-Ameerikas kasvades viie maailma suurema puuliigi hulka. Sealsete rekordpuude kõrgus on umbes 90 meetrit. «Ebatsuuga on kõrguselt lähedane mammutipuu ja ranniksekvoiaga. Need teised hiiud aga meie kliimas ei kasva.»