Selle aasta lõpuks peaks Viljandis Kösti veskis tööle hakkama turbiin, mis muudab paisu taha kogutud vee jõu elektriks.
Euroraha aitab Kösti vanas veskis elektrit tootma hakata
17. veebruar 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endises vesiveskis tegutseva osaühingu Meie Gabriel juht Aili Kukk rääkis, et tarneleping 75-kilovatise võimsusega turbiini muretsemiseks on sõlmitud ja kevadel peaks algama masina seadistamine.
«Elektri tootmiseni jõuame ehk selle aasta lõpuks või järgmise alguseks,» arvas Kukk.
Elektri müügi osas on osaühingul veel kokku leppimata, kuid elektrituruseaduse järgi on ettevõte, mille määrab Eesti Energia tütarfirma Põhivõrk, kohustatud ostma 2009. aastani kogu riigis toodetava taastuvenergia.
Miljon krooni Euroopast
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristel Petersoni teatel on Kösti veskisse elektrijaama rajamine leidnud toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Kokku antakse selleks 992 664 krooni, millest kümme protsenti on juba makstud. Veidi rohkem tuleb välja käia firmal endal, kelle omafinantseeringu osaks on arvestatud 1 246 847 krooni.
«Selle summa sees pole ainult turbiin, vaid ka kogu automaatika ja muud seadmed, mis võimaldavad hakata elektrit tootma ja Eesti Energia võrku müüma,» selgitas Kukk.
Plaanis tegelda turismiga
Kösti silla remontimise ajal 2003. aasta suvel taastas omanik veski läbivoolukanali, milles jooksev vesi pani kunagi jahvatuskivid käima. Nüüd hakkavad sealt tulevad vood jõudu andma turbiinile.
Suurem osa hoonest on praegu siiski üsna kurvas seisus. Pärast elektritootmise alustamist plaanib Aili Kukk (pildil) seda korrastama hakata, et rajada koosviibimis- ja majutuskoht.
«Aga see oleneb juba rahavoogudest ja paljust muust,» rääkis ettevõtja. «Muinsuskaitse projekti veel pole ja tööd tuleb teha ka teiste asjade kallal.»
Veski taastaja ei osanud öelda, kas ta kogu kompleksi ülesehitamiseks eurofondidest raha taotleb, ega sedagi, kui palju see kõik maksma võiks minna. «See on ju põhjatu auk,» nentis ta.
Millise osa vee-energiast võiks ära kasutada plaanitav turismiettevõte ja kui palju hakatakse müüma elektrikompaniile, ei ole Kuke sõnul veel selge.
«Igal juhul peaks voolu oma tarbimisest üle jääma,» ütles ta.
Viljandimaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialisti Evi Jakobsoni andmetel tegutseb maakonnas üheksa hüdroelektrijaama, kuid enamik neist on üsna pisikesed.
Kõige suurem asub Navesti jõel, kus kahe turbiini maksimaalne võimsus on kokku 35 kilovatti. Järgnevad Õisu lähedal Vidva ojal asuv turbiin 27 kilovati ja Tarvastu jõel töötav 20 kilovatiga. Ülejäänute võimsus jääb Jakobsoni teada alla kümne kilovati ja need on mõeldud vaid omanike endi tarbeks.
VESKI
Veski on sellel kohal asunud arvatavasti juba XVIII sajandi lõpul. Praeguse hoone vanem osa on ilmselt ehitatud XIX sajandi teisel poolel. 1930. aastatel tehti veski kohati kahekorruseliseks ning jõepoolsesse otsa rajati mootoriruum. Ka pärast sõda, kui Köstis tegutses tarbijate kooperatiivi kohvi- ja kamatööstus, ehitati seda ümber ja tehti juurdeehitisi.
Allikas: «Sakala»