Varustus peab vigastuste eest kaitsma

«Tavalised kulgemise uisud hokimänguks ei sobi, nad ei pea lihtsalt sellisele koormusele vastu ja lähevad katki,» selgitas Reikko Jents. Oma jutu illustreerimiseks näitas ta ühte purunenud uisku, mis on kaupluses hoiatava näidisena välja pandud.

«Hokiuisk peab olema jäik, nii et seda ei ole kätega painutades võimalik nii-öelda propellerisse keerata. Samuti on hokiuisu nina ja küljed tugevad ning kõvad, et litriga mööda saabast saades poleks valus,» rääkis Jents.

Niisama sõiduks mõeldud uisusaabas on paksema voodriga ja pehmem, kinnitused on sarnaselt rulluiskudega kas klambri või krõpsudega.

Mida kallimad, seda mugavamad

Nii täiskasvanute kui laste hokiuiskude hinnad algavad ligikaudu 1000 kroonist, väga heade uiskude hinnad 2500 kroonist. Mida kõrgem on hind, seda parem on vooder, seda jäigem uisk ja seda tugevamad saapa küljed. Kallimatel uiskudel on võimalik raudu vahetada, juhul kui need tihedast teritamisest ära kuluvad.

Neil, kes tõsisemalt hokit mängivad, soovitab Reikko Jents iga kolme-nelja korra tagant uiske teritamas käia, väiksema koormusega sõitjatel piisab korrast kuus.

«Kindlasti tuleks väljaspool jääd kanda uiskude all kaitsmeid, mis pikendavad tunduvalt raudade iga,» lisas Jents.

Kallimatel uiskudel on täisnahkne vooder, mida on võimalik kuumutamise teel muuta oma jalakujule vastavaks. Selleks tuleb uisud panna 15 minutiks spetsiaalsesse kambrisse 115-kraadisesse kuumusesse. Pärast seda neid 15—20 minutit jalas kandes võtab sisu jala kuju.

Viljandis säärast võimalust siiski pole ja selleks peab sõitma Tallinna.

Kui ostetakse kuumutatava voodriga saapad, tuleks nende suurus valida nii, et neid külmalt proovides puudutaks varvas õrnalt saapa nina, tavalisel juhul peaks aga saapasse jääma vaba ruumi maksimaalselt sentimeetri jagu. Saabaste suurust tuleks proovida kinniseotud paeladega.

«Lastele saapaid ostes tahetakse tihtipeale jätta jala kasvamise varu, kuid see pole hea: kui saabas on liiga suur, siis hakkab see pöia juurest jalale peale pressima ja jalg sureb ära,» andis Reikko Jents nõu.

Kiiver on vältimatu

Uisutajal peab olema kiiver, sest jääl kukkudes on peatraumad kerged tulema. Kiivrit on võimalik pea suuruse järgi reguleerida. Nii ei pea lapsele pea kasvades uut ostma.

Hokimängijal on soovitav osta kaitsevõrega kiiver, sest siis on silmnägu kaitstud nii lendava litri kui hokikepiotsa ja küünarnukkide eest.

«Hambaravi läheb kindlasti kallimaks kui kiivri hinnale võre eest 400 krooni juurde maksta,» arvas Reikko Jents.

Samas nentis ta, et vähemalt laste seas on kiivrit kanda popp: nii jätavad nad ju tõsise hokimängija mulje.

Juuniorkiivri hind algab 550 kroonist, koos võrega kiivril 750 kroonist.

Odavamate, puitlaminaa-dist varrega hokikeppide hinnad jäävad vahemikku 250—350 kroonini. Odavamad kepid on aga pehmemad ja elastsemad kui hinnalised.

Seda, et üht tüüpi kepid oleksid väga palju õrnemad kui teised, Jents ei öelnud. «Ära suudetakse lõhkuda kõiki keppe,» sõnas ta.

Kindlasti tuleks aga kepi eluea pikendamiseks selle kasutamise algusest peale kaitsta selle laba spetsiaalse teibiga.

Täisvarustus 6000 krooni eest

Hokikepi pikkuse valimisel mingit reeglit pole. See oleneb mängustiilist ja igaüks peab ise tunnetama, missugune kepp talle sobib.

Et hoki on jõuline mäng ja kiiresti lendava litriga pihta saada on parasjagu valus, ei tasu seda mängu harrastada ilma kaitsmeteta. Kõige tähtsam on kaitsta vööst allapoole jäävat osa.

Lastele mõeldud kaitsmepaari hind algab 450 kroonist, täiskasvanute oma 550 kroonist. Tõsisema hokihuvi korral võiks osta veidi kallimad kaitsmed, mis on parema voodriga ja kaitsevad löökide eest efektiivsemalt.

Hokivarustusse kuuluvad ka kindad ja spetsiaalsed kaitsmetega rõivad — ikka selleks, et mängija ennast ei vigastaks.

Reikko Jentsi hinnangul peaks täiskasvanud inimene elu jooksul ühe varustusega hakkama saama. «Minu täisvarustus maksab ligikaudu 20 000 krooni, aga kõik vajaliku saab tuntud tootjalt kätte ka 6000 krooniga.»