Viljandi tulevane jäähall sai nurgakivi

Uisusõpru rõõmustava ettevõtmise eeltööd algasid eelmisel kuul ning ametlik tärmin saab täis novembri lõpul.

Linnapea Peep Aru ütles, et enne jääväljaku ehitamist arutleti ja vaieldi Viljandis selle üle pikalt ning põhjalikult. Nõnda jõudis linn vahepeal kõnealuse mõtte isegi maha matta ja hakata kavandama veekeskust. Lõpuks jäi jäähall siiski peale.

Aru kinnitas, et tal on hallile nurgakivi paneku üle hea meel. Linnapea kiitis Eesti Jäähoki Liitu ja erainsvestoreid, kes võtsid hoone rajamise südameasjaks.

«Viljandi on alati nõus ettevõtmiste üle läbi rääkima ja neis osalema, kui need toovad linnale ühiskondlikku kasu,» lausus ta. «Hea on ühtlasi öelda, et jäähall ei jää siinkandis ainukeseks. Kohe selle kõrvale kerkib ekstreemspordihall.»

Uusehitis tuleb Männimäele Puidu tänavale, kus seni asus tühermaa. Halli ehitatakse etappide kaupa. Katusega kaetud tehisjääväljak töötab sügisest kevadeni. Hiljem muudetakse see halliks, kus saab uisutada aasta läbi. Valmimisajaks on asjaosalised määranud 2011. aasta novembri.

Eesti Jäähoki Liidu president Priit Vilba rääkis, et jääväljaku ja pärastise halli eesmärk on arendada uisusporti ja pakkuda vaba aja veetmise võimalust nii väikestele kui suurtele. Ühtlasi plaanib liit organiseerida Viljandis jäähoki- ja iluuisutamisvõistlusi.

Vilba mainis, et enne halli valmimist saab jääväljakualust platsi suviti kasutada rulluisuhoki mängimiseks. Tema sõnul on Eestis ainult see koht nimetatud mänguks sobilik.

Halli püstitamiseks moodustati sihtasutus Viljandi Jääkeskus, mis hakkab hiljem omanikuna rajatise eest hoolitsema. Linn otsustas anda ehituse heaks pool miljonit krooni. Pärast jääväljaku valmimist hakkab Viljandi ostma lastele ja spordirühmadele aastas 600 000 krooni eest uisutunde.

Viljandi Jääkeskuse nõukogu liikmena on Priit Vilba hinnanud halli kogumaksumuseks 35—40 miljonit. Sellest kümme miljonit krooni nõuab esimene etapp. Töö tegemiseks on võetud pangalaenu ning ehitamist hakkavad toetama Viljandi ettevõtjad.