Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise hinnangul oma aja ära elanud. Palju kõneainet andnud uus seadus võtab tema väitel arvesse nii iga õpilase kui ühiskonna vajadusi.
Kalle Küttis: põhikoolis peab õppima kella tundma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Küttis, praegu jõus olev seadus võeti vastu 17 aastat tagasi ja seda on vahepeal 43 korda muudetud. Kas meie hariduskorralduses on nüüd oodata stabiilsust?
Tahaks loota. Muidugi tuleb silmas pidada, et hariduselu pole olnud siiski ka nii heitlik, nagu ohtrate seaduseparanduste põhjal võib oletada — on olnud palju nii-öelda iluravilist kohendamist.
Nüüd on käes aeg, mil suured sisulised muudatused on möödapääsmatud, sest ühiskond on paarikümne aastaga palju muutunud. Näiteks ei tulnud 1993. aastal kellelgi pähe rääkida lapsevanema kohustustest ja vastutusest.
Vahepeal on küll kaks korda muudetud riiklikke õppekavasid, kuid nüüd on need esimest korda seadusega seotud. See on põhimõtteline ja suur muudatus. Just õppekava eesmärkidest tulenevalt oli vaja teha selgemat vahet põhi- ja gümnaasiumiharidusel.