Tõrgetest hoolimata süsteem käivitub

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Anu Rauale meeldib käia Viljandis Koidu apteegis, kus on staažikad proviisorid, kel on aega asju
arutada ja nõu anda. Pildile jäi ta koos apteegi juhataja Juta Vaheriga.
Kunstnik Anu Rauale meeldib käia Viljandis Koidu apteegis, kus on staažikad proviisorid, kel on aega asju arutada ja nõu anda. Pildile jäi ta koos apteegi juhataja Juta Vaheriga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaal pole digiretseptile ülemineku pärast ükski apteek oma tegevust lõpetanud.


Viimased rohupoed, kes neil päevil muretsesid arvutid ja need töökorda seavad, on Suure-Jaani Vana-Apteek ja Viljandi Koidu apteek. Tuleval nädalal peaks seal digiretseptiga hakkama saama.



Piisab arvutist ja internetiühendusest

Abja apteegi juhataja Aime Riivik ütles, et digiretseptile üleminekuga on toime tuldud. Kulutusi tehti selleks muidugi omajagu. Üksikuid tõrkeid on juhataja sõnul ette tulnud: kas ei saa apteek retseptikeskusega ühendust või on arstil lubatud digiretsept jäänud mingil põhjusel kirjutamata.



«Siis helistasime arstile, inimene tuli järgmisel päeval ja sai rohu kätte,» rääkis apteeker. Tema sõnul on sel moel võimalik olukorda lahendada siiski vaid juhul, kui inimene elab apteegi lähedal ja retsepti on kirjutanud oma arst, keda on lihtne kätte saada.



Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe ütles, et tema teada pole Viljandimaal digiretseptide pärast ühtegi apteeki kinni pandud ja Eestiski juhtub seda haruharva.



«Digiretseptiga töötamiseks piisab, kui on arvuti ja internetiühendus, mingeid kalleid eriprogramme pole väikestel maa-apteekidel vaja,» toonitas Inge Mäe. Nii võtab digiretsepti töötlemine küll kauem aega, aga pisiapteekides ei tehtagi seda tihti.



Tänapäeval ei kujuta Inge Mäe arvuti ja internetiühenduseta töötavat apteeki ettegi, sest palju infot saab internetist ja ka haigekassa aruanded esitatakse digitaalselt.



Tema sõnul võib äärmisel juhul liita jõud kohaliku perearstiga ja töödelda retsepte ühes arvutis.



Sellega, et süsteem ei tööta, Inge Mäe nõus ei ole. «Piisab kõige väiksemast näpuveast, et tekiks tõrge. Sellepärast peab retsepti sisestades olema väga hoolikas,» rääkis ta. Häireid siiski on ja neist tuleb tema sõnul kohe teatada.



Suurostmine aasta lõpul

Mitmes apteegis öeldi, et aasta algas üsna vaikselt, sest inimesed olid ravimeid hirmuga uuenduste ees aasta lõpul pikaks ajaks ette ostnud.



Inge Mäe kinnitas, et digiretseptiga pole rohu kättesaamine keerukam.


«Patsiendile piisab isikut tõendava dokumendi esitamisest. Kui keegi teine läheb tema rohtu ostma, peab ta teadma retseptiomaniku isikukoodi ja esitama oma dokumendi. Selle inimese dokumenti, kellele rohtu ostetakse, apteegis ei küsita. Digiretsepti puhul võib patsient arstilt paluda piirangut, nii et ravimi saab kätte ainult tema ise või tema määratud inimesed, näiteks sotsiaaltöötaja.»



Märtsini on üleminekuaeg, siis peaksid kehtima hakkama ainult digiretseptid. Eriolukordades, näiteks kiirabi väljasõitude ja koduvisiitide puhul, kirjutatakse paberretsepte edasi ja seda tuleb teha ka patsiendi nõudmise peale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles