Vangid hüppasid kuritegudest lahti

Poisid kinnitasid enne hüpet, et nad on kõik vajaliku kolme nädala jooksul selgeks õppinud, sest kaalul on ikkagi nende endi elu. Kõige raskemaks pidasid nad varulangevarju käsitsemist ja maandumist.

«Alla peab hüppama, sest muidu on häbi vanglasse tagasi minna,» leidsid nad.

Mitu poissi läks hüppama lootusega, et ehk toob see kaasa elumuudatuse ja aitab neil end kuritegevusest lahti rebida.

Samal arvamusel on ka vangla huvijuht Sergei Drõgin, kes on projektiga juba kolm aastat tegelnud.

«Poistega on vaja tööd teha, et nad uuesti kuritegude peale ei läheks,» selgitas ta. «Kui nad kilomeetri kõrgusel lennukist välja hüppavad, hakkavad nad kindlasti oma elule mõtlema. See on väga tähtis, sest see, kes ei väärtusta oma elu, ei väärtusta ka teiste oma.»

145 langevarjuhüpet teinud Drõgin koolitas vange ise, kuid enne lennukisse minemist tuli neil veel teistegi spetsialistide nõuandeid kuulata.

Hüpeteks vaja läinud 10 000 krooni andis Justiitsministeerium.

«Kui ma seda asja ajama hakkasin, tahtsin korraldada nii, et poisid ise raha teeniksid,» rääkis Drõgin. «Koos Viljandi abilinnapea Helmen Kütiga õnnestus neile ka tööd leida, aga väga raske oli organiseerida, et nad vanglast väljas ametis saaksid käia. Kirjutasin paralleelselt ka rahataotlusi ning ministeerium andiski.»

Drõgin kavatseb projektiga edasi töötada ja tulevikus peaksid hüppama minevad vangid ise selleks raha teenima.

Koos kaheksa vangiga tegid eile langevarjuhüppe ka vangla osakonnajuhataja ja direktor. Iga hüppe peale kulus 700 krooni ning ülejäänud 3000 krooni läks kindlustuseks.

Kõik osalenud vangid on vähemalt 18 aastat vanad ja nende karistusaeg ulatub kahest kuni kaheksa aastani.

Hüpe

Vangid tegid langevarjuhüppe Kuusikul Raplamaal.

Nad kasutasid ümmargusi langevarje, mis tuli avada kohe lennukist välja astudes umbes kilomeetri kõrgusel maapinnast.

Allikas: Viljandi Vangla