Tartlanna Aili Kukk ja tema elukaaslane näitavad Kösti veskit niivõrd suure innuga, nagu töötaks see juba mühinal ja maja iga sopp säraks valgusest.
Kösti veskist tuleb koosviibimis- ja majutuskoht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aili Kukk ja tema antiigihuvidega mees tahavad Kösti veski elektrit tootma panna. Samuti plaanivad nad korrastada Inglise päritolu sisepõlemismootori Ruston, mida on Köstis lisaks veeturbiinile kunagi jõuallikana kasutatud ning mis praegugi veski mootoriruumis seisab. Tänapäeval on niisugusel 1920. aastaist pärit Rustonil muuseumieksponaadi väärtus.
Kohale võiks tõsta ehk paari veskikivisidki, arvab Aili Kukk. Aga eelkõige saab Kösti veskist omanike sõnul stiilne koosviibimis- ja majutuskoht.
Plaanitavad korrastustööd hoone ajaloolist üldilmet ei muutvat, pigem kavatseb pererahvas sotsialismiajal ilmetu krohvi alla peidetud maakiviseinad taas esile tuua ja katuse madalamale lasta, nii nagu on näha sel vanal fotol. Nõnda muutub möödasõitjalegi mõistetavaks hoone arhitektuurimälestise väärtus.
Aili Kukk sai Kösti veski omanikuks tänu Rootsis elavale Inga Thomassonile, kes kunagise veskiomaniku tütrena selle ajaloolise paiga endale uues Eestis tagasi võitles, kuid hiljem sellest Aili Kuke kasuks kinkelepinguga loobus.
Praegu on Kösti veski oma laiguliste krohvitud seinte ja paikamata katusega väljastpoolt luitunud ja kurb, seest aga mitmeid ajalooperioode demonstreeriv ja mitmes mõttes paljulubav.
Esialgu pääseb seda nägema siiski vaid taskulambi valgussõõris juhatatavat teed pidi, mis viib nagisevaid treppe mööda aina allapoole. Mitu vahelage tuleb pea kohale jätta, enne kui jalad päris veski "põhja" puudutavad. Niiske alusmüür ja pragudest sisse immitsev vesi näitavad, et asume teispool tammi oleva paisjärve veepinnast mitu meetrit allpool.
See on kanaliruum, kust kõik vanad seadmed on paraku välja lõhutud, ainult massiivsed veskikivid seisavad sürrealistliku monumendina hooletult keset põrandat hunnikus.
Eelmisel suvel tehtud töödest peavad Aili Kukk ja tema elukaaslane märkimisväärseks läbivoolukanali taastamist. Selle võtsid nad ette samal ajal, kui linn Kösti silda remontis, ja koostöö rahuldas mõlemaid pooli.
Viljandi meeldib neile Tartu inimestele sedavõrd, et nad plaanivad tulevikus veski kõrvale mäe otsa koguni oma uue kodu rajada ja päriselt siia tulla.
Kösti vesiveskile seatud muinsuskaitse eritingimuste ajaloolises osas on kirjas, et veski on sellel kohal asunud arvatavasti juba XVIII sajandi lõpul. Praeguse veski vanema osa arhitektuuriline lahendus ja müüriladumise viis viitavad aga XIX sajandi teisele poolele.
1930. aastatel ehitati hoone kohati kahekorruseliseks ning jõepoolsesse otsa liideti mootoriruum. Ka pärast sõda, kui Köstis tarbijate kooperatiivi kohvi- ja kamatööstus paiknes, leidsid seal aset mitmed ümber- ja juurdeehitused.
Veski juurde kuuluvad ka elu- ja kõrvalhooned. Saunast on säilinud vaid vundament. Korrastamist ootab kaunis park tammi taga oru mõlemal nõlval.