Eile pärastlõunal oli füüsika- ja matemaatikaõpetaja Valdiku Pildi laua juures terve trobikond erinevate klasside õpilasi, kellest nii mõnelgi kaob tõenäoliselt väljavaade saada Mõisaküla Keskkooli vilistlaseks. Foto: Elmo Riig

Kui linnavolikogu neljapäeval arutusele tuleva eelnõu vastu võtab, ei avata järgmisel õppeaastal Mõisakülas uusi keskkooliklasse. Seega saavad praegustest kümnenda klassi õpilastest 2007. aastal viimased Mõisaküla Keskkooli vilistlased.

Linnapea Aule Kikase arvates teist teed pole, sest õpilaste arv on viimaste aastatega peaaegu poole võrra kahanenud. Hariduses kehtiva pearahasüsteemi järgi tähendab see, et riigi antavatest summadest jätkub vaevalt õpetajate palkade maksmiseks ja ülejäänud kuludele katet pole.

Maine käib alla

Õpilased kipuvad sinna, kus neile väljaspool kooli rohkem tegevust leidub. Nii ongi üle kahekümne Mõisaküla lapse läinud õppima Kilingi-Nõmme, üksikud Abja-Paluojale ja Karksi-Nuia ning mõned ka Viljandisse. Aga isegi siis, kui kõik nad oleksid jäänud Mõisakülla, poleks sealse keskkooli majanduslik seisukord kiita.

Paljud ümbruskonna elanikud on hakanud Mõisaküla Keskkooli pidama põhupeade kooliks, kuhu võetakse neid, kes mujale ei pääse. Eriti tugevalt hakkas selline arvamus levima kevadel, kui 12 abituriendist suutis lõputunnistuse saamiseks eksamid sooritada vaid kolm.

Võimekamad õpilased eelistavad suuremaid koole peamiselt sellepärast, et seal on neil õppetöös suurem valikuvabadus.

«Kui näiteks Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis on kolm paralleelklassi, siis meil oli eelmisel aastal üheteistkümnendas klassis ainult neli õpilast — mis valikuid sa seal ikka teed,» kirjeldas linnapea kurba reaalsust.

Kilingi-Nõmme Gümnaasium on teinud Mõisakülas jõulist kampaaniat, saates kevaditi üheksanda klassi lõpetajatele koju üleskutse sügisest Kilingi-Nõmmel õppima asuda.

Mõisaküla kooli direktor Piret Koorep avaldas veendumust, et keskkooli astme sulgemisest pole pääsu. «Küsimus on vaid selles, mis aastal see juhtub,» sõnas ta.

Koorepi arvates võiks järgmisel ja ülejärgmisel aastal veel kümnendad klassid avada, sest praegu tundub, et õpilasi sinna jaguks. Sel juhul jääks aga lahendamata rahamured.

Vanemad ei mõista

Praegusest 22 õpetajast jääb keskkooli kadumise korral tööta vähemalt kolm. Ehkki reformi esimesel aastal ei pruugita kedagi veel koondada, peavad pensionäriikka jõudnud pedagoogid selle võimalusega siiski juba praegu arvestama.

Kooli hoolekogu liige Kaja Õigus ütles, et lapsevanemad ei mõista, miks kõnealused muudatused on vältimatud. «Küsitakse, kuidas põhikoolile raha jagub, kuid keskkoolile enam mitte.»

Ta avaldas kartust, et keskkooli kadumise järel hakkavad vanemad ka väiksemaid lapsi mujale kooli sõidutama, et muuta hilisem gümnaasiumisse minek valutumaks.

Õiguse arvates on Mõisakülas head õpetajad, kuid ta tõdes, et sealsetel õpilastel jääb konkurentsist ja motivatsioonist puudu, sest kõige õpihimulisemad noored on juba mujale kooli läinud.

«Minu poeg lõpetas kevadel üheksanda klassi ainult ühe kolmega. Viimasel veerandil on tal õppimine alla läinud, sest pole lihtsalt stiimulit,» tõi ta näite.

Mõisaküla Keskkool avati 1950. aasta 1. septembril. Aastatel 1991—1998 jagus sinna nii palju õpilasi, et kõigis astmetes olid paralleelklassid.

Arvamus

Kaja Õigus,
lapsevanem

Vanemad sulgemist ei poolda, sest lapsi on keeruline kaugemale kooli saata. Pealegi kipuvad noored meie linnast niigi ära ja kui keskkool kaob, siis ei pole neil enam mingit stiimulit siin olla.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5