| |
|
 |
Abja-Paluoja elanikud Salme Vainlo ja Juta Teetso kutsuvad linnarahvast üles põlispuid kaitsma.
Foto: Elmo Riig |
|
Abja-Paluoja naised sõdivad metsatuka pärast
(3)
21.12.2004 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Mitu Abja-Paluoja elanikku nõuab, et vallavalitsus Aia
tänava ääres linna maal kasvavate kuuskede langetamisele lõpu teeks ning sinna
uued puud istutaks.
Praegu kasvab krundil sarapuupõõsaste ja teiste väiksemate lehtpuude seas kuus suurt kuuske. «See on kõik, mis suurest metsast järel on,» kurvastas Pärnu maantee 52 majas elav Juta Teetso. Tema väitel oli kõnealuse maa ennesõjaaegne omanik lubanud, et mets jääb Abja-Paluoja rahvale pargiks. Sõjakeerises emigreerunud pererahvas polevat maareformi ajal välja ilmunud ja nüüd kuulub krunt linnale, kes Teetso sõnul annab kergekäeliselt raielubasid. «Meie rahvale oli see mets nagu energiasammas. Seal on kogu aeg olnud ka noorte kogunemiskoht,» rääkis Teetso. Kohe kuuskede kõrval Aia tänav 31 majas elav Salme Vainlo ütles, et vallavalitsus näeb seda tukka kui üleküpsenud raiekõlblikku metsa ning on andnud naaberkruntide omanikele raieload. «Kuusik kaitses meid külma eest: edasi on ju soo ja Kariste järv. Nüüd võtab külm kevaditi isegi lilled peenralt ära,» kurtis Vainlo. «Kui mujal maailmas kaitstakse põlispuid, siis meil kasutatakse vanade puude kohta sõna «raieküps».» Mitu koormat läks Pärnu poole Salme Vainlo sõnul oli vallavalitsus mullu suvel metsaraie seisma pannud, kuid läinud talvel olevat erametsanõunik taas raielubasid jagama asunud. Pärast seda olevat mitu koormat palke Pärnu poole veetud. «Jäägu need viimasedki kuused — ükski neist pole ju isegi mitte kuivanud,» ütles Salme Vainlo. «Naaber tahab ühte oma maade piirile jäävat kuuske maha võtta, sest too ohustavat tema garaa˛i. Kui kuused kellelegi kaela võivad kukkuda, siis ehk minule, aga mina ei leia, et need ohtlikud oleksid.» Tema hinnangul on kauni metsa mahavõtmise pärast langenud ka sealse kinnisvara väärtus, sest nüüd avaneb vaade soole. «Tahame, et need kuused jääksid ja linn taastaks metsapargi. Praegu on meie vaade rikutud ning valitsevad rahaahnus ja ülbus,» kinnitasid mõlemad naised. Nad väitsid, et kogu Abja-Paluojal hävitatakse rohelust. Naabrimehel on raieluba Salme Vainlo naaber Peeter Kudrin kinnitas, et kõnealused kuused on üle kasvanud ja võivad kõvema tormiga tema garaa˛ile langedes palju pahandust teha. «Kui mõni arvab, et olen rahategemise peal väljas, siis võtku ise need puud maha,» lausus mees. Tema sõnul pole kuusiku maharaiumises midagi ebaseaduslikku, sest tal oli vallavalitsusest raieluba. «Suurem osa puudest oli mädanenud või lausa pikali. See tukk tuli maha võtta ja uue peab asemele istutama. Neidki kuuski siin pole mõtet jät- ta — need võivad hiljem noorele metsale peale kukkuda,» arvas Kudrin. Ühe kuusiku osa raiumiseks loa saanud Rein Kandla on raiesmikule juba puid istutanud. Prouad teevad tühjast kära Abja Vallavalitsuse keskkonnanõuniku Marvi Reimanni sõnul oli kuusik sedavõrd üle küpsenud, et tuli maha võtta. Ta kinnitas, et kõnealused kuus puud jäävad kasvama. «Nende raiumiseks pole me luba andnud. Aga selliste üksikute puudega on ikka nii, et tuul hakkab neid ühekaupa maha murdma,» arvas ta. «Need prouad on juba kolm aastat üht ja sama juttu ajanud,» kommenteeris nõunik kahe abjalase väiteid. «Kui inimene tuleb minuga vaidlema, et puu ei ole haige, mina aga spetsialistina tean, et see vajab mahavõtmist, siis keda te usute?» Reimann lisas, et Abja-Paluoja piirile jääv krunt on praegu riigi oma ja seda pole veel munitsipaalomandisse antud. Edaspidi võidakse see mõnele omanikule erastada. «Ostku prouad see maa välja ja rajagu sinna pealegi parkmets,» lausus nõunik.
|
Tee koduleheks
