Üks väike poiss joonistab värvilisi liblikaid, sest näeb neid unes. Neid liblikaid vaatavad tema ema ja isa vahel koos ning vahel eraldi — isa pole tihti kodus.

Mees (Märt Avandi) tunneb end kitsas kesklinna korteris ahistatuna ja põgeneb argirutiini eest metsa — tema töö on loodusest teadlastele näidiseid korjata. Naine (Karin Tammaru) tunneb end sageli üksi, seda enam et ta teab: Mees on teda mitu korda petnud ja välitöödel ümbritseb teda palju ahvatlusi.

Püüdlemine rahu poole

Jaan Kaplinski näidendil põhinev «Liblikas ja peegel» on lugu inimhingede üksindusest ning soovist leida midagi erakordset. Leida rahu rutiinist hoolimata.

Näidend valmis autoril 1980. aastal ja kuigi ta selle lavastaja Madis Kalmeti palvel Endla lavale toomiseks veidi ümber kirjutas, on selles tugevasti tunda kaheksakümnendate hõngu. Vanemas kui paarikümneaastases vaatajas tekitab see magusat äratundmisrõõmu. Meenub näiteks, kui raske oli tollal korterit ümber vahetada.

Inimsuhted on aga ajast olenemata keerulised. Rahulolematus on ikka olnud ja tõenäoliselt ka jääb.

Õrn mees, tugev naine

Märt Avandi kehastab Meest haavatava ja segaduses olevana. Niisugust õrnuse ja rabeduse kombinatsiooni ei suuda ma meenutada ühestki seni nähtud lavastuse meespeategelases. Avandi Mees paneb endale kaasa tundma, sest olgugi isa, on ta samas justkui väike poiss, kes otsib vabadust.

Kaplinski on osanud näidendisse kirjutada midagi inimestele tõeliselt omast. Kuigi Mees läheb mõneks ajaks armukese Anu (Kersti Heinloo) juurde ja kohtub Vanamehega (Guido Kangur), kes õpetab talle eluga leppimist, ei järgne sellele ameerikalikku, ebausutavat õnnelikku lõppu. Lavastuse lõpp on õnnelik eestlaslikul moel.

Karin Tammaru Naine on tugev ja valmis paljuga leppima. Tema armastus Mehe vastu on hooliv ja andestav. Ometi on selles ka pahameelt ja viha, meenutades suhteid paljude meeste ja naiste vahel.

Võib öelda, et lavastuses tunnetatav tasakaalutus — hingeliselt tugevam naine ja nõrgem mees — peegeldab eestlasi laiemalt. Tugevaid naisi on ju kujutanud teisedki eesti kirjanikud, kas või Anton Hansen Tammsaare.

Omamoodi tugev naine on ka Kersti Heinloo Anu — tuletükk, kelle armastus põletab, kuid põledes võib kiiresti kustuda. Anu Mehest loobumises on jõudu ja sirgeselgsust, sest kerge see otsus talle kahtlemata pole.

Idamaine filosoofia

Jaan Kaplinski, Madis Kalmeti ja näitlejate koostöös on sündinud lavastus, mis läheb korda tõenäoliselt paljudele vaatajatele.

Lisaväärtuse annab loole idamaine filosoofia, mida Jaan Kaplinski on aastaid uurinud. Liblikas võib tähendada kõike ning kõnealuseski lavastuses peidab ta endas mitut tähendust.

Madis Kalmet on öelnud, et «Liblikas ja peegel» on näidend, mis on ühtaegu nii idamaiselt salapärane kui eestilikult lihtne ja argine.

On väga tänuväärne, et 2006., Eesti teatri aastal otsustas Endla tuua lavale vaid algupärast näitekirjandust. Rõõm on sellegi üle, et Madis Kalmeti eelmine tipplavastus «Vee mälu» on taastatuna uuesti Endla laval.

LAVASTUS

Jaan Kaplinski «Liblikas ja peegel» Pärnu Endla teatris.

Lavastaja Madis Kalmeti. Osades Märt Avandi, Karin Tammaru, Kersti Heinloo, Guido Kangur ning Ott Midenbritt või Oskar Seeman.

Esietendus 2. detsembril 2006.

Allikas: kavaleht

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33