Eestis kehtiv seadus, mis nõuab omavalitsuste ühinemise korral ametist ilma jäävatele juhtidele kompensatsiooni maksmist, on tulevases Viljandi vallas loonud olukorra, et vallajuhid saavad nii raha kui töökoha.
Kaduvate valdade juhtidele terendavad nii hüvitis kui uus amet
25. september 2013, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel täiendatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt saab iga liituva omavalitsuse vallavanem ja volikogu esimees kuue kuu palga suuruse lahkumishüvitise, juhul kui teda uues vallas just samale ametikohale ei valita. Parlamendis seaduse eelnõud ette valmistanud maaelukomisjoni juhi Kalvi Kõva selgitusel on kompensatsiooni määramise mõte selles, et vallajuhtidel oleks tuleviku suhtes kindlus ning neile ei peaks ühinemisleppe saavutamiseks juba enne asutamist uues vallas ametikohti jagama.
Samal ajal kui riigikogu arutas seadusemuudatusi, panid neli Viljandit ümbritsevat valda kokku liitumislepingut ning kirjutasid sellesse punkti, et kõik praegused vallavanemad saavad uues omavalitsuses osakonnajuhataja ametikoha — juhul muidugi, kui nad sellest ei loobu või neid vallavanemaks ei valita.
«Meie ei teadnud seda seadusepunkti ja see ei kerkinud läbirääkimiste laua taga ka kordagi teemaks,» ütles liitumisläbirääkimisi juhtinud Kaupo Kase.
Vastuolu seaduse mõttega
Nii juhtuski, et Pärsti, Viiratsi, Saarepeedi ja Paistu vallavanemale terendavad pärast valimisi sõltuvalt eelmise kahe aasta keskmisest palgast 7000—8000 euro suurune kompensatsioon ametikoha kaotamise eest ning ametikoht, mille palk jääb suure tõenäosusega praeguse töötasuga võrreldavale tasemele. Hüvitise maksmiseks vajalik raha tuleb riigi antavast ühinemistoetusest.
Suure osa seaduse kirjutamise tööst teinud regionaalministri nõuniku Anu Viksi sõnul ei saanud vallavanemate kompensatsioon liitumisläbirääkimiste pidajatele üllatusena tulla, sest see punkt on seaduses olnud juba aastaid. Tänavu kinnitatud variandis on hüvitise saajate sekka lisatud vaid volikogu esimehed, kellele suurvalla ühinemislepingus pole töökohta garanteeritud.
Seadus vajab parandamist
Kalvi Kõva arvates oleks osakonnajuhi ametikohaga kindlustatud vallajuhtidele kompensatsiooni maksmine juriidiliselt õige, kuid sisuliselt vale. «Meie eesmärk seadust kehtestades oli see, et kõigile uutele ametikohtadele saaks korraldada ausa ja avaliku konkursi,» selgitas ta. Kõva selgituse kohaselt on valla liitumislepingusse kirjutatud punkt ja seaduseparagrahv omavahel sisulises vastuolus.
Ühinevate valdade vanemate selgitusel ei kõneldud liitumiskõnelustel kordagi kompensatsioonist ning ka
uute ametikohtade jaotust ei lepitud kokku sellepärast, et vallavanemaid tööga kindlustada.
Paistu vallavanema Ene Saare selgitusel oli mõttes kasutada seniste juhtide oskusi. «Iseasi, millise pilguga seda otsust keegi näha soovib,» lisas ta.
Ka Pärsti vallavanem Erich Palm leidis, seniste juhtide jätkamine aitaks uue valla hästi tööle saada ja kõigi liituvate valdade elanikele jääks vallamajja omad inimesed.
Anu Viksi seletuse kohaselt on kompensatsiooni maksmisega pärast valimisi kolm võimalust. Esimese võimalusena makstakse hüvitis välja ning vallajuhid võtavad vastu osakonnajuhatajate ametiposti. Teiseks pakkus ta välja, et vallajuhid võiksid osakonnajuhi töö vastuvõtmise järel kompensatsioonist loobuda ning kolmas võimalus oleks see, et vald annab küll uue töö, aga jätab raha maksmata.
Nii Viks kui Kõva nentisid, et sel juhul võiks suure tõenäosusega oodata kohtuteed, sest neljal vallajuhil on seadust täht-tähelt lugedes hüvitisele õigus.
«Kohtus täpsustuks seadus,» lisas Kõva. Tema selgituse kohaselt saaks kohtus selgeks, kas samas organisatsioonis jätkamine oleks sama kui jätkata samas ametis.
Kõva leidis, et tõenäoliselt peaks riigikogu pärast valimisi üldsõnalist seadusepunkti täpsustama ning selle muudetud kujul uuesti vastu võtma.