Viljandlase teekond maailma lõppu

Madis Järvekülg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On traditsiooniks saanud, et iga rändur paneb maailma lõppu jõudes mõnele oma riideesemele tule otsa. Ants Stern põletas ära rännakusokid ja käterätiku.
On traditsiooniks saanud, et iga rändur paneb maailma lõppu jõudes mõnele oma riideesemele tule otsa. Ants Stern põletas ära rännakusokid ja käterätiku. Foto: Erakogu

Olles läbinud rohkem kui 600 kilomeetrit mööda Hispaania põhjarannikut, teab viljandlane Ants Stern, mis tunne on olla maailma lõpus.

Nii nimetatakse Hispaania läänetipus Finisterres ookeanisse ulatuvat kaljupanka, kus inimesed aastaid tagasi uskusid maailma otsa saavat. Usklike pühapaigast Santiago de Compostelast jääb see umbes 90 kilomeetrit lääne poole.

«Algul oli see üldse paganlik puhastusprotsess, aga mingi aeg tegi ilus suur firma kristlus selle enda omaks,» selgitas Stern teekonna palverännakuks kujunemise tausta ja lisas, et tema jaoks ei olnud  see retk religioosse alatooniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles