Eelmisel laupäeval katsid Selma Sooaluste tütred ja lapselapsed tema 100. sünnipäeva puhul Viiratsi huvikeskuses kaks pikka peolauda, kuhu olid kutsutud lähemad sugulased ja hulk viiratsilasi.
Selma Sooaluste tähistas suurt juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubilar võttis naeratades vastu õnnitlusi ja kallistusi ning vestles pikalt nendega, keda ta polnud mõni aeg näinud. Sugulasi oli saabunud tema kunagistest koduküladest Saare- ja Raplamaalt ning Pärnust ja Tallinnast.
Õnnitlejate rivi oli pikk. Esimestena ütlesid oma soovid senine vallavanem Väino Luik ja juba ametisse asunud vallavanem Sulev Kannimäe. Sotsiaaltöötaja Ülle Lepik pani juubilari õlgadele valla kingituse, paksu ruudulise suurräti.
Rahvamaja juhataja Maire Paju luges ette president Toomas Hendrik Ilvese läkitatud õnnesoovikirja.
Saja-aastane tegi väsimatult kaasa kogu pika juubeliistumise ning pidu oli tütar Liis Juske sõnul jätkunud veel koduski.
«Olen elus esimest korda nii väärikal juubelil,» ütles pikka aega Tomas Sooaluste ja tema perekonna sõber olnud Ove Lainas. Paljud nimetasid juubelit imeliseks sündmuseks.
«Mina olen Saaremaa naine. Pöides kadakate ja kivide vahel Välja talus oli mu eluase. Meite isal oli üheksa last, nende seas palju tüdrukuid. Ta läks manalateele, kui olin kuue-aastane. Alghariduse sain Uuemõisa algkoolis Juhan Kivi juures. Seejärel pani vend mu Kõljala põllutöökooli, sealt anti mulle diplom nooremagronoomi kutsega. Sellest sai mulle maaelu tugi.» Nii on Selma Sooaluste rääkinud intervjuus Kaleph Jõulule, kes avaldas selle aprillis 1999 kohalikus kuukirjas pealkirja all «Ema on pojast tähtsam».