Retromees ja poistebänd

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Marko Saarm / Sakala

Mõni päev kohe on selline hariv ja silmaringi avardav. Tuleb lihtsalt mõelda väljaspool kasti ja rohkem kursis olla järeltuleva põlve tegemistega.

On kaunis reede, millele on eelnenud pisut ehk liiga kaunis neljapäeva õhtu. Olen päeva jooksul pumba tiksuma saanud ja pole enam ka otsest huvi tsisternitäit jahedat vesinik­oksiidi makku valada. Kodutee võtan ette rahulikult jalutades. Et vaimusilmas on jõudehetked teleri ees, puldid suuruse järjekorras kõhule laotud, ei aja raevu isegi poolemeelne rollerijuht, kes ülekäigurajal pidurdamata jalge vahelt läbi üritab sõita.

Laekungi totakalt naeratades ja pooles vinnas tiirleva päikese tõttu kükitava hiinlase kombel silmi kissitades koju ning võtan kopsud õhku täis, et argielu riismeid välja puhuda. Ühtäkki lõikab aga kõrvu abikaasa ohtlikult reibas tämber: «No näed! Ja sina arvasid, et ei jõua. Mine kasi nüüd ennast kiirelt ära, poole tunni pärast hakkame minema.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles