Juhtkiri: Pole paha!

Sotsiaalministeeriumi ellu kutsutud Eesti-Šveitsi koostööprogramm näeb ette, et kümnest Eestisse kerkivast asenduskodu hoonest neli ehitatakse Viljandimaale. Viljandisse ja Väikemõisa kerkivates majades hakkab elama kuni 32 last, seega ligi pooled neist, kelle heaks ettevõtmine algatati.

Ehkki peremajade kohad on juba ära planeeritud ning ettevõtmine ei too kohe kaasa lisatöökohti, on ikkagi tegu märkimisväärse sündmusega. On ju traditsioonilise peremudeliga sarnane keskkond soodus nii kõige väiksematele, veidi suurematele kui ka nende käekäigu eest vastutavatele päris suurtele.

Neis asenduskodudes ei hakka elama mitte kasvandikud, vaid lapsed, kelle eest ei kanna hoolt mitte kasvatajad ja sotsiaaltöötajad, vaid emad. Muidugimõista luuakse peresid, lähtudes samadest põhimõtetest, mille järgi inimesed ikka endale eluteel kaaslasi ja sõpru valivad. Need, kes kõige paremini kokku sobivad, hakkavad jagama argielu muresid ja rõõme, palavikupalavaid tõvepäevi, esimeste lumehelveste tekitatud elevust, pisikesi pettumusi ja suuri unistusi.

Põhjus, miks Viljandi maakonnal õnnestus ettevõtmisest tulu lõigata, on eelkõige siinsete omavalitsuste hea koostöö. Seda on tunnustanud ka šveitslastest partnerid, kellele hakkasid silma Viljandi linna ja Saarepeedi valla kiire tegutsemine asjaajamises ja detailplaneeringute koostamises.

Olgu lisatud, et kaks peremaja kerkisid Viljandisse mullu juba riigi toel. Nii vilgas ehitamine kui sotsiaaltöö paremaks korraldamiseks loodud sihtasutus Perekodu näitavad, et meil pole selles valdkonnas tarvis häbeneda käed rüpes istumise pärast. Eestlaste puhul, kelle innukus seisneb tihti «Mõtleme veel» stiili viljelemises, on üksmeeles sündinud ja teoks saanud ettevõtmine suur saavutus.

Et meil on raske ka häid asju välja öelda ja tunnustust jagada, võib sedapuhku piirduda üksnes lausega: «Pole paha!»

Õige kiitus tuleb neilt, kes kodudes elama hakkavad; tuleb märkamatult väikeste eluhetkede kaudu.