Sellised objektid nimetati hiljem ümber riikliku tähtsusega objektideks. Kõnealune puude grupp kinnitati selleks Viljandi Maavalitsuse 1990. aasta 21. augusti määrusega ja koos uuendatud kaitserežiimiga Viljandi Maavalitsuse 1992. aasta 21. jaanuari määrusega. Viljandi Linnavalitsusele teatati objekti riiklikust kaitsestaatusest 9. aprillil 1991. aastal loodushoiulepinguga number 48.

NEED PUUD on endiselt looduskaitse all ja vastavalt looduskaitseseadusele on keelatud neid raiuda või kahjustada. Ühesõnaga sai linnavalitsus toreda sisuga kirja, mis annab puudele elamisgarantii.

Linnavalitsus ei lähe mingil juhul sõtta, et puid kesklinna lasteaia ehitamise tõttu kaitstavate objektide nimekirjast maha võtta. Tunnen rahulolu selle üle, et ma ei andnud luba kibelejatele, kes soovisid saed tööle panna kohe pärast jaanuarikuus linnavolikogus aset leidnud arutelu.

Lasteaia ehituse algus lükkub nüüd määramatuks ajaks edasi. Otsuse ehituse uute tingimuste kohta sellel kinnistul või kusagil mujal peab langetama volikogu. Tõenäoliselt teeb ta seda juunis. Seejärel tuleb korraldada uue detailplaneeringu koostamine, projekteerimine ja ehitamise vähempakkumine.

KINDLASTI ALUSTAME läbirääkimisi Siseministeeriumiga, et kaduma ei läheks meile lubatud euroraha. Ma pean tõenäoliselt sööma oma sõnu, et uus lasteaed avatakse 1. septembril 2007.

Palju oleks võinud olla teisiti ning hulk võitlusi ja emotsioone olemata, kui linnavalitsuses oleks korralikult säilitatud 15 aastat vana teatist, et puud on looduskaitse all. Abi olnuks sellestki, kui niisuguse sisuga kiri oleks keskkonnateenistusest saabunud kaks aastat tagasi. Käesoleva aasta jaanuariski oleks selle teadmine kasuks olnud.

ON SELGE, et teadmatus oli üldine, sest ka Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna esindajad rääkisid minu jutul käies miljööväärtuslikkusest ja põlispuudest, mitte looduskaitse all olevatest objektidest.

Linnavolikogu kinnitas jaanuaris oma vastuses looduskaitsjatele, et igati demokraatlik ja seaduslik planeeringu menetlemine andis lasteaiale eelistuse tamme ja kastani ees. Pika kaheaastase protsessi ajal langetati otsuseid, ilma et oleks olnud täielikku, täpset ja olulist informatsiooni.

Lasteaia asukoha valik, detailplaneering ja kohe planeeringu kinnitamise järel alanud diskussioon puude üle jõudsid hästi avalikkuse ette. Paraku ei aidanud see olulisel faktilisel teabel otsustajateni jõuda.

ANALÜÜSIDES tekkinud olukorda ja selle põhjusi, selgus, et ametnikud küll uurisid looduskaitse all olemise aspekti, ent seda kinnitavat infot ei saanud. Järelepärimise esitamise peale nad ei tulnud.

Selle põhjal järeldan, et Eestis puudub ühemõtteline selgus looduskaitse all olevatest objektidest. Ma ei ole leidnud hästi kättesaadavat nimekirja, kus oleksid üles loetud kõik looduskaitse all olevad üksikobjektid.

2000. aasta 1. detsembril andis keskkonnaminister välja määruse number 73 «Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine». Selle järgi ei ole kõnealused puud Viljandimaa keskkonnateenistusele valitsemiseks antud objektide hulgas. Kes on siis valitseja?

KESKKONNAMINISTRI 2003. aasta 2. aprilli määruse number 27 «Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri» esimese paragrahvi neljas lõige ütleb, et üksikobjekt ja seda ümbritseva piiranguvööndi ulatus kantakse maakatastrisse. Määruse vastuvõtmisest möödunud kolme aasta jooksul Posti tänava puid sinna kantud ei ole.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et parem hilja kui mitte kunagi. Loodan, et see lause käib ka lasteaia saatuse kohta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0