| |
|
 |
Ando Kiviberg ja Hillar Sein uurivad värskelt vabrikust saabunud DVD-sid. Koolidele jagatakse need sügisel. Foto: Peeter Kümmel |
 |
Digitaaltehnika aitab lastele pärimuskultuuri õpetada
17.05.2006 00:01
Margus Haav, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
1998. aastal Eesti Televisiooni (ETV) ekraanil olnud sarja «Aja kõlad» rahvamuusikat käsitlenud saated jõudsid DVD-le. Plaat on mõeldud õppevahendiks koolides.
«Aja kõlade» viies saates tutvustati eesti rahvamuusikat ning -pille — kandleid, torupilli, viiulit ja lõõtspille. Koostöös ETV-ga on sarjast saanud DVD, mis Tiigrihüppe Sihtasutuse toel antakse tasuta kõikidele Eesti üldharidus- ja muusikakoolidele. DVD on varustatud eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega. Saatesarja ekspert oli Igor Tõnurist, re˛issöör Georg Jegorov ja toimetaja Piret Suurväli. Saatejuhid olid Ants Johanson ja Ando Kiviberg. Uuelaadne õppematerjal Tegemist on täiendava materjaliga, mida õppekavas ette nähtud pole. Autorid loodavad, et kirjandus- ja muusikaõpetajad äratavad elavate ja nüüdisaegsete inimeste toel õpetatava vastu suuremat huvi. Eestis väljaantuna ja DVD kujul teadaolevalt midagi selletaolist tehtud pole. ««Aja kõlade» tiraa˛ on tuhat eksemplari,» rääkis projekti juht Hillar Sein. «Koolidele jagatakse need varasügisel, uue õppeaasta algul.» Siis on kavas koos Tiigrihüppe Sihtasutusega korraldada maakonnakeskustes koolikontserdid ja anda edasi tegijate nägemus, kuidas oleks kõige parem DVD-l olevat materjali lasteni viia. Omaaegse saatesarja üks juhte Ants Johanson möönis, et DVD on hea õppematerjal. «Ekraan on üldse mõjus meedium,» mõtiskles ta. «Saated on jaotatud alalõikudeks — ülevaade instrumendi ajaloost Igor Tõnuristilt, muinasjutt, laulude ja pillilugude esitused ning muu. Nende vahel on võimalik puldi- või hiireklahviga liikuda vastavalt tunni eesmärgile. Õpetajale on see näitlikustamiseks käepärane ja sobiv abimees.» Johansoni hinnangul on see paljudele lastele esimene teadlik kokkupuude pärimusmuusikaga. Muusikaõpetuses on õppevahenditest puudus, mida käesolev kogumik ehk veidi leevendab. Mitut meie muusikute laulude ja pillilugude esitust leiab ainult nendest viiest saatest. Ainulaadsed salvestused Autorite mäletamist mööda võttis iga saate ettevalmistamine nädala jagu aega. «Tuli kirjutada tekstid, leida kvaliteetsed fotod, filmikatkendid, kutsuda muusikud,» meenutas Johanson. «See oli pingutav, aga mitte väga keeruline töö. Andmed on ju asjatundjad ammu kirja pannud ja need on paljudes trükiväljaannetes ilmunud, fotod samuti. Pigem oli küsimus terviku ja telepärasuse saavutamises. Olime Ando Kivibergiga selles osas ju alles avastajad.» «Aja kõlad» oli re˛issöör Georg Jegorovi teletegemistes viimane suurem pärimusmuusikaprojekt. «ETV-le oli see üsna harukordne ettevõtmine,» nentis plaadi saatesõnas toimetaja Piret Suurväli. «Sellist kontsentreeritud ülevaadet rahvamuusika ajaloost ja avaldumisvormidest ei ole me teinud enne ega pärast. Tõenäoliselt oli aeg siis eriline, nagu ka tegijate entusiasm.» Praegu õpetatakse rahvamuusikat koolides laulikute järgi, millele vahel on lisatud CD-sid. «Regilaulu, õigemini regivärssi õpetatakse endiselt ka luuletusena kirjandustunnis,» rääkis Johanson. «Mitu õpetajat on ETV-st kooli tellinud saate VHS-väljaandeid, nii et neid laule ja selgitusi on ennegi kasutatud.» Rahvamuusika lastele lähemale Autorid ootavad, et «Aja kõlad» ärgitab nii õpetajaid kui õpilasi nägema meie rahvamuusikat elava kultuuri osana. Samuti soovivad nad näidata, et pillimäng ja laulmine on igaühele jõukohane ja tervendav tegevus ning kaaslastega suhtlemise osa. «Tahame, et õpetaja ei võtaks elevandi kõrva peale astumise jutuga inimestelt eluks ajaks ära muusikategemise rõõmu,» rõhutas Johanson. «Muusika — kui ta ei pretendeeri kutselisusele — on igameheõigus, mitte privileeg valituile.» DVD «Aja
kõlad» • Viis kuni poole tunni pikkust saadet. • Vanimad dokumentaalkaadrid on 1930. aastatest. • Muu materjali kõrval on kaadreid klassikalistest eesti multi- ja mängufilmidest. Allikas: «Sakala»
|