Osaühingu Mustla Soojus juhataja Rein Paabeli sõnul töötab Mustla katlamaja kooli lõpuni. Suve jooksul tuleks katlamaja üle viia puiduküttele ja vallavanem Alar Karu ei välistanud ka võimalust, et uuel kütteperioodil tegutseb katlamajas uus firma. Foto: Peeter Kümmel

«Sellist kompenseerimist, nagu tänavu oli, järgmisel kütteperioodil ei tule,» kinnitas majandusministri nõunik Heido Vitsur. Tema sõnul peavad nüüd omavalitsused ja inimesed leidma ise kõige mõistlikuma ja odavama viisi oma eluaset kütta. «Pole mõtet jääda kalleima kütteviisi juurde,» leidis Vitsur.

Riik ei aita ka omavalitsusi

Sügisel oli Majandusministeerium seisukohal, et suvel tuleb alustada omavalitsuste toetamist nende katlamajade odavamale kütusele üleviimiseks. Nüüd nentis Vitsur, et selleks ei ole raha. «Energia efektiivsuse programm on meil olemas, aga Rahandusministeerium selleks raha ei andnud,» väitis nõunik.

Seega tuleb põlevkiviõliga keskküttesüsteemi kütvatel valdadel ja linnadel vajalik raha endal leida või jätkata senise kütteliigiga.

Lõppenud kütteperioodil tõusis paljudes väiksemates kohtades toasooja hind hüppeliselt seetõttu, et sügisel kallines oluliselt põlekiviõli. Valitsus otsustas seepeale kompenseerida inimeste küttearveid, juhul kui hind kerkis üle 20 protsendi. Mõnes väiksemas asulas kerkis sooja hind ligi 60 protsenti.

Katlamaja ehituseks on vaja laenu

«Me eeldasime, et selline kompenseerimine ei saa jätkuda,» kommenteeris Majandusministeeriumi seisukohta Tarvastu vallavanem Alar Karu. Et Mustla inimesed saaksid järgmisel talvel toa soojaks võimalikult odavalt, kavatseb vald ehitada senise õlikatlamaja ümber puiduküttele.

«Eelarves meil selleks raha ei ole, aga Tarvastu vallal pole praegu laene ja meil on võimalik pankade poole pöörduda,» rääkis Karu. Uue katlamaja ehituse hinnaks pakkus ta 5—10 miljonit krooni.

Vallavanema hinnangul on oluline, et katlamajas kasutatavat kütust saaksid toota kohalikud ettevõtted. «Oleme pidanud läbirääkimisi kohalike puidufirmadega ja mõelnud sellelegi, et katlamajas oleks võimalik kasutada teraviljajäätmeid,» esitas Karu vallavalitsuse mõtteid.

Mitu valda jätkab õliküttega

Kui laenukoormuseta Tarvastu vald saab mõelda kütteliigi vahetamisele, siis suure laenumahuga Suure-Jaani vallas pole põlevkivi vahetamine puidu vastu sel suvel võimalik.

«Meil poleks oma vallast ka piisavalt küttematerjali võtta ja kui puitu kaugelt tuua, poleks see majanduslikult mõttekas,» selgitas Suure-Jaani vallavanem Maie Käba.

Järgmisel talvel tekkivaid muresid analüüsides leidis Käba, et tõenäoliselt suureneb kiiresti nende inimeste hulk, kes sooja eest võlgu jäävad.

«Ka toimetulekutoetusi tuleb hakata senisest rohkem maksma,» nentis ta.

Abja vallavanema Peeter Rahneli sõnul üritab valla juhtkond suve jooksul välja mõelda, milline lahendus oleks kohalikele inimestele kõige soodsam. «Ehk õnnestub meil vahevariandina üles panna puidukatel,» selgitas ta. «Oluline on kütte hinda kuidagi allapoole tõmmata.»

NÄIDE

Mustlas tõusis aasta algul kütte hind võrreldes 2005. aasta kevadega ligi 60 protsenti. Aasta jooksul kompenseeris vald inimestele küttekulusid rohkem kui 100 000 krooni eest.

4-toalise korteri küttearve ulatus talvel ühes kuus kuni 1500 kroonini ja sel juhul sai inimene riigilt tagasi 488 krooni. Väiksema, 2-toalise korteri omanikul tuli kütte eest ühe kuu jooksul maksta keskmiselt 700 krooni. Tagasi sai ta sellest summast 230 krooni.

Allikas: Tarvastu vallavalitsus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5