Eve Noormets otsib ning leiab kaasaegses tantsus vaimsust, emotsionaalsust ja ilu. Foto: Elmo Riig

Noore Tantsu festival tegutseb Viljandis aasta ringi. Peakorraldaja Eve Noormets, mis olid möödunud aasta tähtsamad sündmused?

Olulisemad olid juulis korraldatud rahvusvaheline suvekool ning sügisel aset leidnud action-teatri kursused, millel oli koolitaja Andres Noormets.

Tema nõusolek tuli väga pika ootamise peale. Mullu juulis läbis ta Ameerikas Ruth Zaporah’ juures kuuajalise koolituse ja lõpetas edukalt: talle anti action-teatri õpetamist lubav sertifikaat. Niisuguseid inimesi on Euroopas vist ainult kuus. Pärast seda ettevõtmist oli ta valmis festivali koolis teadmisi jagama.

Kui keeruline on väljaspool Tallinna kaasaegset tantsu hinges hoida ja sellele publikut leida?

Tantsuhing püsib juba päris kindlalt. Selles vallas on tublit tööd teinud meie tantsustuudiod ja kultuuriakadeemia tantsuosakond.

Vaeva tuleb näha eripalgelise publiku leidmisega. Viljandis sama hästi kui puudub keskealine linnakodanik, kes teab ja julgeb tulla vaatama kaasaegse tantsu laval toimuvat.

Kaasaegse tantsu etendusi on seni antud rohkem festivalidel. Teil paistab olevat kindel plaan olukorda muutma hakata.

Jäämurdja hakkas tööle juba paar aastat tagasi. Mitmel põhjusel pidasime aga aasta jagu pausi ja alustame nüüd uue hooga.

Kaasaegse tantsu laval esitletakse meie kaasajal loodavat, suuremalt jaolt nüüdistantsu tehnikal, vähemal määral moderntantsu või isegi balleti ja folkloorsete sugemetega liikumistehnikal põhinevat tantsu- ja füüsilist teatrit.

Kas kultuur ja sport käivad kokku?

Olümpiamängud koos oma ava- ja lõputseremooniaga tõestavad nende kokkukuulumist. Küll ei saa tulemust ühistel alustel mõõta. Ja veel vähem tasub neid mõõtmistulemuste alusel võrrelda.

Viletsa füüsisega kultuuritegija ja kultuuritu sportlane — nirud variandid mõlemad.

Kumba on kaasaegses tantsus rohkem, kas kultuuri või sporti?

Ikka kultuuri, kuigi see on kohati väga sportlik.

Mis teid ennast kaasaegse tantsu juures eriti paelub?

Kaasaegne tants on meister eri suundumusi üles leidma ja omavahel siduma. Pidevas uuenemises liigutakse edasi, püüdes olla ja öelda midagi, mis seni veel nimetamata või seletamata. Ei ole kuulnud, et lavastajad või koreograafid proovi alustades innustaksid tantsijaid: kiiremini, kõrgemale ja kaugemale! Samas on sageli vaja tantsida kiiremini, tõsta paarilist, käsi või jalgu kõrgemale ning mõnikord jõutakse oma ideedega väga kaugele.

Mina otsin vaimsust, emotsionaalsust ja ilu. Olen seda leidnud ka spordist, küll aga on nõrk muusikalietendus mind sellest ilma jätnud.

KAVA

3. veebruaril kell 19 kultuuriakadeemia mustas saalis trupi Wee etendus «Z, I love you honey bunny».

28. veebruaril kultuuriakadeemia mustas saalis Taavet Janseni ja int.act.unioni «Algorytm».

7. märtsil kultuuriakadeemia mustas saalis Katrin Essensoni ja Mari Savitski «Sündmuste horisont».

25. märtsil kultuuriakadeemia mustas saalis Kaja Kanni «There are Laika dogs living in Estonia».

Allikas: korraldajad

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5