Läinud reedel võttis Eesti koolisõitjate paremik Mustla lähedal Võrtsjärve ääres Liivaku tallide väljakul üksteiselt mõõtu rahvusvahelise ratsaliidu korraldatava võistluse «FEI World Dressage Challenge» etapil.
Liivaku tallides mängiti koolisõidu maailmamänge
9. september 2009, 22:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võistlustulle astusid uhked hobused ja kaunis vormis ratsanikud. Nagu ütles etapi korraldaja, Liivaku tallide perenaine Anne Kirsipuu, võib ratsutamise koolisõitu võrrelda iluvõimlemisega.
«Need pole mingid imepärased tsirkusenumbrid, vaid põhiratsastamine, milles väljendub hobuse ja ratsaniku harmoonia. Koolisõidus hinnatakse liikumise puhtust ja graatsilisust, kunstipärasust ja täpsust,» rääkis ta. «See on nagu sport ja kunst üheskoos. Lipsunõel peab olema sirgelt ja kõik viimseni lihvitud.»
See, et niisugune võistlus Liivaku tallides aset leidis, oli Kirsipuu sõnul Eesti ratsutajatele suur vedamine.
«Rahvusvaheline ratsaliit saadab oma kulu ja kirjadega üle maailma tipptasemel kohtunikke ja treenereid, et nood hindaksid ja juhendaksid kohalikke sportlasi. Nad on kui misjonärid, kes levitavad koolisõidu tõdesid, et see ala areneks,» selgitas ta.
Anne Kirsipuu nentis, et ühtlasi annab säärasel jõuproovil osalemine meie sportlastele võimaluse kogeda rahvusvaheliste võistluste atmosfääri.
«FEI tasemel kohtunikke Eestis pole ja neid satub siia üliharva, sest nad maksavad palju. Me mängisime siin maailmamänge allahindlusi ja kompromisse tegemata. Täie rangusega jälgiti, et sportlased rahvusvahelistest reeglitest kinni peaksid, ja hinded olid madalamad kui tavaliselt,» kõneles ta.
Viljandimaa ratsaspordi klubi eest võistlev Maiken Lepiste, kes on ratsutamisega tegelnud 12 aastat, pälvis Liivakul kaks esikohta.
«Need võistlused olid erilised eeskätt väliskohtunike tõttu. Nii kõrgetelt kohtunikelt saab palju teadmisi kõrva taha panna,» lausus ta.
Võistlusjärgsel õhtul vaatasid kaks välismaalt saabunud kohtunikku koos kõigi võistlejatega üle päeval filmitud sõitude videod. Ükshaaval analüüsiti iga ratsutaja etteasteid. Järgmisel päeval pääsesid paarikümnest osalejast 12 paremat treeningutele, kus Saksamaa ja Kanada kohtunikud neile näpunäiteid jagasid.